Veel enne 2010. aasta kevadet ei olnud minul ja jooksmisel mitte midagi ühist. Kokkupuuted olid täiesti tavalised - koolis kehalise kasvatuse tundides, vahest bussi peale joostes või siis kui poes kassasse jõudes tuli meelde, et midagi jäi korvi panemata. Aga tänu ühele toredale spordilembelisele jooksusõbrale, otsustasin ka proovida. Tekkis juba inimlik põnevus, et kas ma siis hakkan jooksma või mitte ning kui mitu minutit ma järjest joosta jaksan.
Esimene jooks on hästi meeles. Kuna ma mitte kunagi vabatahtlikult jooksnud pole, siis alustasin vaikselt. 2 minutit jooksin ja ühe minuti käisin ja nii 9 kordust. Koju jõudes kukkusin diivanisse ja meenutasin kedagi sellist, kes oli väga raske trenniga ühele poole saanud. Olin läbi nagu läti raha :) Esimesed korrad olin tubli õpilane. Käisin regulaarselt metsas või kodu lähedal radadel jooksmist harjutamas. Suvel ei jooksnud peaaegu üldse. Sügisel alustasin jälle uuesti. Samm-sammu haaval ja mul hakkas väga hästi minema. Mul tekkis tunne, et ma olen ennast ületanud. No see on üks väga mõnus tunne, sest ega ma ei osanud uneski näha, et MINA kunagi jooksmas hakkan käima.
Tänaseks jõuan järjest joosta (rahuliku tempoga) 6 km. Ilmselt jõuaks natukene rohkemgi, aga pole veel proovinud. Jooksen tasa ja targu, et isu üle ei läheks. Praegu käin iga nädal 2-3 korda spordihallis harjutamas. Pole paha. Selle kõige eest saan tänada selle blogi loojat. AITÄH!
Praegu ootan kevadet ja suve, et hommikuti mere ääres jooksma hakata. See on mõnus. Minu jaoks on see ala mugav - vajan vaid tosse ja jooksutuju.
7 comments:
juhuuu :)
Tegelikult joosta tulebki jooksu enda pärast, mitte mingi eesmärgi (võtta kaalust alla, olla teistest parem jne.)pärast. Nautida liikumist, oma keha, loodust ümberringi, hommikust päikesetõusu, õhtust päikeseloojangut jne.
Jooksu mere ääres võib ka siduda kerge ujumisega meres. Muide veetemperatuuril pole tähtsust, ujuda võib iga ilmaga. Külmas vees ongi põnevam.
Vinge! Lase aga edasi.
Ma paar aastat tagasi arvasin, et jutud sellest, et inimesed jooksevad pikemaid maid kui 5km on linnalegend. Praegu olen 25k jooksnud ja see aasta prooviks maratoni.
Jah, minu jaoks ongi oluline, et aktiivne liikumine oleks üks elu osa. Kõik positiivsed asjad, mis jooksmisega kaasnevad on mõnus boonus :) Suvel lähen kindlasti peale jooksu ka ujuma! Aga vee temperatuur peab sobiv olema. Külm vesi ei ole minu "sõber".
25 km järjest joosta on juba omaette klass. Rõõm kuulda ja loodan, et esimene maraton kulgeb positiivsete emotsioonide saatel.
Mina veel nii pikkadest vahemaadest unistanud pole. Aga eks igal asjal on oma aeg ja koht. Nagu öeldakse, et tasa jooksed, pikka maad jooksed :)
Külm vesi on minu sõber.
On omaette elamus minna jäisesse merre ujuma. Peale esimest ehmatust lööb vere käima ja hakkab hoopis soe ning väljatulemiseks pead ennast sundima. Kaldale sammudes lööb keha mõnusalt kuumaks ja rannale jõudes oled juba päris kuiv, nii et käterätti ei lähegi vaja. Siis riided selga ja kodu poole jooksma.
Ja muidugi on mõnus lainetes ujuda.
Ilmselt oleks suvi õige aeg meres ujumisega alustamiseks, sest ka siis on vesi nende jaoks suhteliselt külm, kes muidu meres ei käi ?
Post a Comment