82. ümber Viljandi järve jooks - treeneri töö näitas häid tulemusi

Peale pikka võistlust on selline Kreeta pitsa sobiv suutäis :D

Minu jaoks oli tegemist teise stardiga ümber Viljandi järve. Esimene kord oli aastal 2009 ja teine siis täna. Otsustasin, et lähen kepikõnni distantsile aga ilma keppideta. Jääb rohkem energiat käimiseks, mitte keppidega vehkimiseks :)  Raske on siis manööverdada ka kui käed kinni on.Eesmärk oli  joosta mägedest alla ja natukene sirgel maal ka (nii palju kui tundisn, et jõudu on).

Ilm oli ilus, päike paistis vahelduva eduga, aga tuul näitas on hambaid. Prrr..... Aga mis seal ikka, keskendusin sellele mille jaoks ma sinna kohale olin sõitnud.

Ja siit tulevad kepikõndijad....

Enne starti tegin natukene soojendust ka. Varem pole ma kunagi seda teinud. Jooksin natukene rahulikus tempos ja tegin mõningaid jalgade harjutusi, et kuskilt midagi ära ei tõmbaks. Stardis positsioneerisin ennast päris ette. Tagant pole mulle kunagi startida meeldinud. Kuni esimese suure tõusuni käisin väga kiires tempos. Absoluutselt kõikidest mägedest kõndisin üles võimalikult rahuliku tempoga, et hinge mitte kinni tõmmata.

Mõlemast joogipunktist sain ilusti spordijoogi kätte ja natukene turgutust. Mul on nii hea meel, et võtsin kaasa 0,5l veepudeli. Kui suure tuulega vahepeal nokamüts tahtis peast minema lennata, siis joogipudelist poleks ma mingi hinna eest loobunud. Ennem mingu see müts, mõtlesin ma .

Kilomeetrimärgid olid suureks abiks. Esimese kolme kilomeetri peal näitas kell natuke rohkem kui 25 minutit. Vaatasin veel osade kilomeetrite juures aega, aga enam ei mäleta. Pingutus tegi oma töö :D Mida lähemale finish tuli seda rohkem sai selgeks, et 2009. aasta tulemusele annan kindlalt "vatti". Viimased 300m ainult jooksin, sest tahtsin nii kangesti lõpetada. Enesetunne oli hea, kuigi mõne viimase tõusu juures oli no nii raske. Eriti kui see tuul vastu nägu peksis. Õnneks päikeseprillid andsid veidi kaitset mu silmadele. Ja aitäh kõrvaklappidele, kust sain terve tee muusikat kuulata. Mõnus.

Ja siit tulen mina joostes :)

Aga raja ääres ootas mind Andres. Jope seljas ja müts peas :)

Minu aeg 1:41:02 Patt oleks mitte rahul olla, sest 409-st kõndijast olin 143-s :D Üllatused jätkusid. Sain oma elu ESIMESE medali :) Kui liikusin nänni koridori, sain koti, kus oli banaan ja väike Actimeli maasika-kiivi joogijogurt. Lisaks ulatati mulle 1.5l Vichy spordijook. Võrrelde eelmise aasta noosiga, ei saa nuriseda.

Vot selline meeleolukas päev on meil täna seljataga.