Täna kell 12.00 anti Tallinna Olümpiajooksul start arvatavasti minu kõige raskemale jooksuvõistlusele sel aastal. Kes on blogi postitusi varem lugenud on kursis, et olen alates eelmisest laupäevast teinud ettevalmistusi 7,2 km pikkuse Pirita terviseraja edukaks läbimiseks.
Öösel magasin hästi välja ja hommikul oli vaim valmis. Kõhutäiteks valmistasin juurvilja omletti :) ja veerand tassi kohvi. Tegime Andrese juhtimisel 20 minutit enne starti korraliku soojenduse, käisime ja jooksime soojaks. Samuti said tehtud venitusharjutusi. Ilm oli mõnus soe, kartsin natuke, et läheb ehk liiga palavaks.
Andres jooksis täna minuga koos, minu tempos.
Rahvast oli vähem kui eelmine aasta. See paistis kohe silma. Startisime suhteliselt lõpust (natuke enne kepikõndijaid), et alguses liiga kiire tempoga jooksma ei hakkaks. Paarisaja meetri pärast oli kurgulaes tolmu maitset tunda, sest metsarada oli lihtsalt nii kuiv.
Jooks ise kulges suhtlaselt sarnase tempoga, oli raskemaid kohti (suuremad tõusud) kui ka kergemaid (Kloostrimetsa sirge). Andres kandis terve jooksu ajal kaasas veepudelit, et saaksin janu kustutada. See oli suureks abiks.
Üks vahva seik ka. Umbes 3 km enne lõppu jõudsime järgi ühele väiksele poisile, kes vapralt joosta rebis. Päris pika osa jooksime kolmekesi koos ja ergutasime teda. Natuke enne lõppu jäi ta meist maha, aga jõudis ilusti finishisse. Andrese ergutused meeldisid mulle, need olid nagu lisaenergia eest. Viimasest langusest jooksin juba suure kergendusega alla, sest tundsin finishi lõhna. Viimased 100m jooksin kogu jõust ja jaksasin päris palju tempot juurde lisada. Varem pole päris sellist tunnet võistluse lõpetades olnudki.
Distantsi lõpuks olin ikka nii väsinud, et ei jaksanud isegi rõõmustada. Eesmärk sai täidetud - aeg 54.18.
Kui midagi õnnestub, siis oleme alati seda tähistanud. Täna nägi see nii välja - sushi ja jaapani alkoholivaba jook (sobis toidu juurde suurepäraselt). Peatus meie lemmikkohvikus ja kohv, kook ja Mojito (minule).
Öösel magasin hästi välja ja hommikul oli vaim valmis. Kõhutäiteks valmistasin juurvilja omletti :) ja veerand tassi kohvi. Tegime Andrese juhtimisel 20 minutit enne starti korraliku soojenduse, käisime ja jooksime soojaks. Samuti said tehtud venitusharjutusi. Ilm oli mõnus soe, kartsin natuke, et läheb ehk liiga palavaks.
Andres jooksis täna minuga koos, minu tempos.
Rahvast oli vähem kui eelmine aasta. See paistis kohe silma. Startisime suhteliselt lõpust (natuke enne kepikõndijaid), et alguses liiga kiire tempoga jooksma ei hakkaks. Paarisaja meetri pärast oli kurgulaes tolmu maitset tunda, sest metsarada oli lihtsalt nii kuiv.
Jooks ise kulges suhtlaselt sarnase tempoga, oli raskemaid kohti (suuremad tõusud) kui ka kergemaid (Kloostrimetsa sirge). Andres kandis terve jooksu ajal kaasas veepudelit, et saaksin janu kustutada. See oli suureks abiks.
Üks vahva seik ka. Umbes 3 km enne lõppu jõudsime järgi ühele väiksele poisile, kes vapralt joosta rebis. Päris pika osa jooksime kolmekesi koos ja ergutasime teda. Natuke enne lõppu jäi ta meist maha, aga jõudis ilusti finishisse. Andrese ergutused meeldisid mulle, need olid nagu lisaenergia eest. Viimasest langusest jooksin juba suure kergendusega alla, sest tundsin finishi lõhna. Viimased 100m jooksin kogu jõust ja jaksasin päris palju tempot juurde lisada. Varem pole päris sellist tunnet võistluse lõpetades olnudki.
Distantsi lõpuks olin ikka nii väsinud, et ei jaksanud isegi rõõmustada. Eesmärk sai täidetud - aeg 54.18.
Kui midagi õnnestub, siis oleme alati seda tähistanud. Täna nägi see nii välja - sushi ja jaapani alkoholivaba jook (sobis toidu juurde suurepäraselt). Peatus meie lemmikkohvikus ja kohv, kook ja Mojito (minule).
 |
| tempotegija :) |
 |
| sushi |
 |
| Mojito kesklinnas |
No comments:
Post a Comment