Tänane päev osutus kokkuvõttes küllaltki väsitavaks ja seetõttu praegu ka ainult väga lühike kokkuvõte. Täiendan homme.
Eesmärk oli kepikõnnil ületada enda senist parimat aega aastast 2007 kui ka kõnnikeppidega tiiru Viljandi järvele peale tegin. Siis oli aeg 1:48. Täna õnnestus käimine täitsa korralikult - ühtlaselt kiirenevas tempos tuli lõppajaks 1:38:02.
Lisaks heale (enda jaoks) tulemusele ka esimene korralik päevitus saadud:)
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Nii, jätkan siis täna (kolmapäeval) nüüd siit, kus eile pooleli jäi.
Viimane nädal on olnud erakrdselt tervislik - trenni on tehtud peaaegu igal päeval, toitumine on olnud ideaalne - ühesõnaga minnes vastu ümber Viljandi järve üritusele, oli enesetunne ideaalne. Mitte ühtegi terviseprobleemi:)
Kuigi tegemist oli mitte jooksu vaid seekord kõnniga, valmistusin korralikult. Teada oli, et tuleb vähemalt 1 tunni ja 30 minuti pikkune pingutus maastikul, küllaltki tugeva tuulega (nagu alati Viljandis!), aga muidu ideaalsetes ilmaoludes. Korralik ettevalmistus hõlmas endas ka süsivesikute laadimist - see võis ka olla põhjus, miks rajal oli energiat erakordselt palju. Tahtsin katsetada, kuidas ja milliste kogustega laadimine toimib. See oligi esimene sellelaadne katsetus.
Minu taktika oli lihtne - kuni esimese joogipunktini käia korraliku tempoga, sealt edasi teise joogipunktini natuke rahulikumalt ja teisest joogipunktist lõpuni täie tempoga. Eesmärgiks siis 5 aasta taguse aja ületamine ja väga korraliku vastupidavusliku trenni tegemine. Taktika õnnestu hästi ja varu jäi ka. Kui lõpuajaks sain 1:38:02 ja edestasin sellega ca. 10 minutiga 5 aasta tagust aega, siis maksimaalseks tulemuseks, milleks võimeline oleksin, pakun aega 1:32-1:33.
Niipalju siis positiivse poole pealt. Mis selle ürituse puhul aga tõsiselt häiris, oli see, et päris suur osa osalejatest oli vist natuke valesti aru saanud, millega on tegemist - nimelt harrastasid paljud osalejad (minu ümbruses, s.t. kohtadel 50-100 vähemalt pooled osalejad) mitte kepikõndi vaid nö. kepijooksu, kasutades nii languseid kui kergemaid rajaosasid jooksmiseks, samal ajal oma keppidega igas suunas vehkides. Mind isiklikult ei huvitanud absoluutselt, mitmendada ma finišisse jõuan või kellest olen eespool/tagapool, aga see kui pidevalt keegi kusagilt oma keppidega välja (ette) hüppab või suvaliselt vehib, tegi kõndimise kohati ka ohtlikuks. Kui tuua võrdlus näiteks Rannametsa Luitejooksu kepikõnni poolelt, siis seal ei näinud küll kedagi jooksmas või suvaliselt teistele ette hüppamas. Seega - ümber Viljandi järve on ikka õigem joosta 1. mail. Kõndida võib ka ja see annab õige tehnikaga kõndimisel ka väga korraliku koormuse, aga seda on parem teha mingil teisel päeval kui 1. mai.
Minu kepikõnni (võistlus)hooaeg saab ilusa lõpu 13. mail Tartu Jooksumaratoni raames 10 km läbimisega. Sealt edasi olen stardis ilma kõndimiskeppideta.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Nii, jätkan siis täna (kolmapäeval) nüüd siit, kus eile pooleli jäi.
Viimane nädal on olnud erakrdselt tervislik - trenni on tehtud peaaegu igal päeval, toitumine on olnud ideaalne - ühesõnaga minnes vastu ümber Viljandi järve üritusele, oli enesetunne ideaalne. Mitte ühtegi terviseprobleemi:)
Kuigi tegemist oli mitte jooksu vaid seekord kõnniga, valmistusin korralikult. Teada oli, et tuleb vähemalt 1 tunni ja 30 minuti pikkune pingutus maastikul, küllaltki tugeva tuulega (nagu alati Viljandis!), aga muidu ideaalsetes ilmaoludes. Korralik ettevalmistus hõlmas endas ka süsivesikute laadimist - see võis ka olla põhjus, miks rajal oli energiat erakordselt palju. Tahtsin katsetada, kuidas ja milliste kogustega laadimine toimib. See oligi esimene sellelaadne katsetus.
Minu taktika oli lihtne - kuni esimese joogipunktini käia korraliku tempoga, sealt edasi teise joogipunktini natuke rahulikumalt ja teisest joogipunktist lõpuni täie tempoga. Eesmärgiks siis 5 aasta taguse aja ületamine ja väga korraliku vastupidavusliku trenni tegemine. Taktika õnnestu hästi ja varu jäi ka. Kui lõpuajaks sain 1:38:02 ja edestasin sellega ca. 10 minutiga 5 aasta tagust aega, siis maksimaalseks tulemuseks, milleks võimeline oleksin, pakun aega 1:32-1:33.
Niipalju siis positiivse poole pealt. Mis selle ürituse puhul aga tõsiselt häiris, oli see, et päris suur osa osalejatest oli vist natuke valesti aru saanud, millega on tegemist - nimelt harrastasid paljud osalejad (minu ümbruses, s.t. kohtadel 50-100 vähemalt pooled osalejad) mitte kepikõndi vaid nö. kepijooksu, kasutades nii languseid kui kergemaid rajaosasid jooksmiseks, samal ajal oma keppidega igas suunas vehkides. Mind isiklikult ei huvitanud absoluutselt, mitmendada ma finišisse jõuan või kellest olen eespool/tagapool, aga see kui pidevalt keegi kusagilt oma keppidega välja (ette) hüppab või suvaliselt vehib, tegi kõndimise kohati ka ohtlikuks. Kui tuua võrdlus näiteks Rannametsa Luitejooksu kepikõnni poolelt, siis seal ei näinud küll kedagi jooksmas või suvaliselt teistele ette hüppamas. Seega - ümber Viljandi järve on ikka õigem joosta 1. mail. Kõndida võib ka ja see annab õige tehnikaga kõndimisel ka väga korraliku koormuse, aga seda on parem teha mingil teisel päeval kui 1. mai.
Minu kepikõnni (võistlus)hooaeg saab ilusa lõpu 13. mail Tartu Jooksumaratoni raames 10 km läbimisega. Sealt edasi olen stardis ilma kõndimiskeppideta.
7 comments:
Süsivesikute laadimist sellise distantsi ja kiiruse juures nüüd küll vaja teha ei ole. See ei ole kiirjooks, sellise koormuse juures peaks suur osa energiast tulema organismi rasvast.
Tegin seda katsetamise pärast, et proovida, kuidas ja kas see üldse toimib. Toimis. Proovin ka edaspidi pikematel jooksudistantsidel.
Ei taha küll kuidagi solvata, aga pilte vaadates jääb mulje, et sellise aeglase pingutusega jätkuks sul energiat ikka kauaks.
Jah, hea tahtmise korral oleks teise ringi veel ära käinud. Minul on käimisega (kepikõnniga) see probleem, et ei oska lihtsalt väga kiirelt käia. Kusagil 7 min/km on max. tempo, mille kätte saan täna.
Käimine (kepikõnd) on ikka jooksmisest niipalju erinev, et veel praegu (2 päeva peale Viljandit) on üle keha paljud kohad valusad. Jooksuga selliseid probleeme pole olnud.
Mu eelmise kommentaari point viitas tegelikult vargsi selle süsivesikutega laadimise ebavajalikkusele.
Olen täiesti nõus - kui silmas pidada distantsi ja selle läbimise aega ning seda, et tegemist oli kepikõnniga (mis on väiksem koormus võrreldes kiirelt jooksmisega). Samas oli see hea võimalus katsetada ja katse õnnestus. Katse oli peamiselt mõeldud selleks, et kui 22. juuniks on planeeritud poolmaratoni läbimine, et siis teaks juba paremini, kuidas ja mida teha. Lisaks olen alustanud katsetamisega geelide ja taastusjookidega. Välja on valitud Squeezy geelid ja SIS-i taastusjoogid. Proovin neid mõlemaid ka enne järgi, et kuidas ja millised paremini maitsevad ja alles siis läheb võistlusel/ peale võistlust tarbimiseks.
Lisan omalt poolt, et ükski spordivõistlus ei ole rahulik. Hasart tekib nii või naa ja see just ongi lahe. Tempokalt käies (keppidega või ilma) saab väga tugeva koormuse.
Mina olen aru saanud, et kui võistlusel tublisti pingutada, siis võib süsivesikuid enne võsitluspäeva julgelt rohkem süüa. Käimiseks kulub rohkem aega kui jooksmiseks.
Post a Comment