Nädalavahetus läheneb suure kiirusega. Ja nädalavahetus ei tähenda paljudele spordihuvilistele mitte ainult sporti vaid tihtipeale ka tegevusi, kus üheks osatäitjaks on alkohol.
Seda, et sportlased on kõige kõvemad joojad oleme me koguaeg teadnud - nii oli see vanasti, oli siis kui mina aktiivselt sporti tegin ning on ka täna. On neid joojaid ühtviisi piisav hulk nii nende hulgas, kes läbivad järgmisel pühapäeval Tartu Rullimaratoni kui nende hulgas, kes lähevad Eestit esindama Sotshi olümpiamängudele.
Aga kuidas siis ikkagi trennitegemine ja alkohol kokku sobivad? Eks rääkida saab ikka isiklike kogemuste baasil, sest alkohol on näiteks sarnaselt rahateemale see teema, kus enamusele meeldib oma saavutustega natuke ilusam näida kui nad tegelikult on :)
Minule on koguaeg tundunud, et mõõdukas alkoholitarbimine ja harrastussport lähevad väga hästi kokku. Spordiga seoses tuleb pidevalt reise ette võtta kui tahta kusagil kodunt kaugemal võistlusi läbida; reisimisega kaasnevad alati väljaskäimised ja nendega omakorda muidugi väiksem või suurem alkohol. Samuti vajavad ju head tulemused ja eneseületused väärilist tähistamist. Meditsiinilise poole pealt ma küll teemat ei valda, aga pärast väga pikki trenne või maratonidistantsil võistlemisi sobib millegipärast õhtul ka õlu joomiseks oluliselt paremini kui mingid keemiat täis spordijoogid.
Kindlasti on ka harrastussportlasi, kes on karsklased. Olen ka oma pika elu jooksul umbes-täpselt kahest-kolmest kuulnud, kes alkoholi ei tunnista. Igaüks teeb oma valikud ise ja on õnnelik ning rahul nende üle.
Kui eelnevast jutust jääb mulje, et olen ise väga suur alkoholi austaja, siis nii see siiski ei ole. Paar päeva tagasi soovitati mulle juba peale seda kui olin terve päeva liiga suure entusiasmiga ringi jooksnud (s.t. suure hooga tööd teinud), et peaksid paar kokteili tegema - jääksid natuke rahulikumaks ..
Ja kuigi olen viimase kuu jooksul ära tarbinud tervelt 2 klaasi punast veini ja 2 klaasi viskit, saan juba mõne päeva pärast kirjutada selle loo jätkuks loo teemal "Pohmell ja trenn." Jälle isiklike kogemuste baasil muidugi ja eelmisest pühapäevast :)
Seda, et sportlased on kõige kõvemad joojad oleme me koguaeg teadnud - nii oli see vanasti, oli siis kui mina aktiivselt sporti tegin ning on ka täna. On neid joojaid ühtviisi piisav hulk nii nende hulgas, kes läbivad järgmisel pühapäeval Tartu Rullimaratoni kui nende hulgas, kes lähevad Eestit esindama Sotshi olümpiamängudele.
Aga kuidas siis ikkagi trennitegemine ja alkohol kokku sobivad? Eks rääkida saab ikka isiklike kogemuste baasil, sest alkohol on näiteks sarnaselt rahateemale see teema, kus enamusele meeldib oma saavutustega natuke ilusam näida kui nad tegelikult on :)
Minule on koguaeg tundunud, et mõõdukas alkoholitarbimine ja harrastussport lähevad väga hästi kokku. Spordiga seoses tuleb pidevalt reise ette võtta kui tahta kusagil kodunt kaugemal võistlusi läbida; reisimisega kaasnevad alati väljaskäimised ja nendega omakorda muidugi väiksem või suurem alkohol. Samuti vajavad ju head tulemused ja eneseületused väärilist tähistamist. Meditsiinilise poole pealt ma küll teemat ei valda, aga pärast väga pikki trenne või maratonidistantsil võistlemisi sobib millegipärast õhtul ka õlu joomiseks oluliselt paremini kui mingid keemiat täis spordijoogid.
Kindlasti on ka harrastussportlasi, kes on karsklased. Olen ka oma pika elu jooksul umbes-täpselt kahest-kolmest kuulnud, kes alkoholi ei tunnista. Igaüks teeb oma valikud ise ja on õnnelik ning rahul nende üle.
Kui eelnevast jutust jääb mulje, et olen ise väga suur alkoholi austaja, siis nii see siiski ei ole. Paar päeva tagasi soovitati mulle juba peale seda kui olin terve päeva liiga suure entusiasmiga ringi jooksnud (s.t. suure hooga tööd teinud), et peaksid paar kokteili tegema - jääksid natuke rahulikumaks ..
Ja kuigi olen viimase kuu jooksul ära tarbinud tervelt 2 klaasi punast veini ja 2 klaasi viskit, saan juba mõne päeva pärast kirjutada selle loo jätkuks loo teemal "Pohmell ja trenn." Jälle isiklike kogemuste baasil muidugi ja eelmisest pühapäevast :)
8 comments:
Minu meelest alkohol ja sport ei sobi üldse kokku. Peale rasket trenni võib ju küll tunduda, et oleks tore teha mõni kokteil või õlu, aga peale selle tarvitamist on trenni tegemine järgmisel päeval väga raske, kui mitte öelda võimatu :)
Tundub, et siin on tegemist asjatundjaga, kes räägib omadest kogemustest :)
Enamasti st niisama igavusest küll ei tarbi alkot aga vahel peale väga pikka treeningut purk siidirit annab just selle puuduoleva energia tagasi. Ei tee purju aga on piisav kogus taastavaid/ergutavaid süsivesikuid, mis tekitavad tunde, et läheks aga uuesti jooksurajale :D
sobib nagu rusikas silmaauku :D
Ja kokkuvõttes peab ju elu lõbus olema! Kui hakata liiga tõsiseks sportlaseks, siis võib see veel lõppeda selliste "ägedate" mõtetega nagu (sea)liha teeb sportlase tugevaks ja rahvajooksude asemel staadionile võistlema!
Pärast pikale veninud lõbusat õhtut on järgmisel hommikul sellise poolkõva olekuga alati selline tunne nagu oleks jube palju jõudu ja võiks terve maratoni läbi joosta. Olen isegi läinud mõned korrad jooksma, aga kehale on see kui karuteene tegemine- niigi üritab keha hakkama saada sellega, et sa oled teda alkoholiga jõudsalt tankinud ja siis veel paned pingutama ka. Samas on ka neid kes näiteks enne rullimaratoni õlu sisse iga kord võtavad ja siis lõbusalt distantsi läbivad. Erinevatest maaima tasemel võistlustest (näiteks Tour de France) ei hakka üldse rääkimagi, seal ainult üks suur pidu ongi, nii enne, pärast kui sõidu ajal. :D
Tuttavad lood kõik. Kui kunagi olin laskesuusataja ja olid mitmepäevased võistlused, siis teisel päeval olid edukamad ikka need, kes eelmisel õhtul varakult magama läksid.
ma pean siis sportimise küll maha jätma, kui need kuidagi ei klapi. mitte et spordikski eriti. natuke.
Ja mul on see lubatud lugu siiani kirjutamata, kuidas ma räige pohmakaga Pirita metsas trenni tegin :)
Post a Comment