Monday, August 12, 2013

Millal saan tagasi pöörduda tõelise mugavusala ehk jooksmise juurde?

Ei saa öelda, et teised vastupidavusalad (rattasõit, rullitamine, suusatamine) ei oleks huvitavad. On, isegi väga huvitavad - tehnilised, võimaldavad liikuda huvitavatel maastikel, nõuavad head tehnikat, (suhteliselt) kallist varustust, on ilmast suures sõltuvuses ...

Aga üks oluline asi, mis võlub just jooksmise juures, on kõigil eelpoolnimetatud aladel puudu - see on tõeline mugavus. Ei saa ju öelda, et maanteeratta sadulas tundide kaupa istumine meie mitte just kõige viisakamas liikluses liiga mugav oleks. Või veel hullem rulluisutamine - oota ja palveta iga päev, et asfalt ikka õhtul kuiv oleks ja sõita saaks. Suusatamisest rääkimata - määrimine, sobivale rajale kohalesõitmiseks kuluv aeg jne jne.

Aga jooksmine - ei ole vahet, milline on ilm väljas; ei ole vahet kuskohas asud; varustuse probleemid puuduvad - pane ainult tossud jalga ja jookse! Ja sellest tunnengi kõige enam puudust - et saaks vaatamata välistele teguritele igal juhul soovitud trenni ära teha.

Millal see ükskord jälle juhtub, et korralikult joosta saan? Selge on see, et sügise jooksul mõnel jooksuvõistlusel ikka stardis olen; aga jooksmise mõttes täiesti tervena ja õiges (jooksja) kaalus loodan olla veel enne selle aasta lõppu. Tunneli lõpus on juba valgust näha!


Ja teisi alasid harrastan ka muidugi edasi; lihtsalt üks harrastatav ala võiks ka väga mugav olla ...

1 comment:

Anonymous said...

Väga hästi kirjutatud.