Sel aastal olen kirjutanud siin paljudest vastupidavusaladest, aga jooksmine on seni jäänud tagaplaanile. Nüüd on aeg seda viga parandama hakata. Haanja Jala100-ni jääb 4,5 nädalat ning see paneb iseenesest ennast 4-5 korda nädalas liigutama. Tegelikult ei oleks ma päris asu kui ütleks, et ainult tänu Haanja Jala100-le olen alates kevadest suure pühendumusega sporti teinud. Haanja Jala100 saab lihtsalt esimene väga pikk jooksuüritus olema selles pikas reas, mida vaimusilmas järgmistel aastatel enda ees näen. Tõenäoliselt ka ainuke üritus ultrajooksudest, mille Eestis ette võtan.
Aga kuidas siis jooksuvorm ikkagi on? Peale nädalavahetust, mis ikka väga ära väsitas, võtsin taastumiseks kaks puhkepäeva ning täna õhtul seadsin sammud Pirita metsa poole. Esimene trenn pimedas sel sügisel - start oli 19:30. Kui esmaspäevast alates on tundunud, et väljas on äkki liiga külmaks läinud, siis tuleb öelda, et joosta oli ülimalt hea - mitte mingit palavust, rada peaaegu tühi (nägin 36 minuti jooksul vast 5 jooksjat kokku) ... ja jooksusamm oli nii kerge, et oleks võinud vabalt ka tunni või poolteist ära joosta. Nagu toetusnaiskonnast öeldi - ilmselt on neist pikkadest trennidest ikka kasu olnud :)
Aga miks siis ainult 36 minutit? Sest tööpäeva pikkus oli täna 11 pingelist tundi ning peale seda tundus 36 minutit just õige pikkusega jooksuring.
Homme ootab ees tempokas kepikõnd 10 km (ca 1 tund ja 20 minutit), laupäeval sama pikk jooksuring ning pühapäeval 5 tunnine trenn. Ei jõua ära oodata!
Aga kuidas siis jooksuvorm ikkagi on? Peale nädalavahetust, mis ikka väga ära väsitas, võtsin taastumiseks kaks puhkepäeva ning täna õhtul seadsin sammud Pirita metsa poole. Esimene trenn pimedas sel sügisel - start oli 19:30. Kui esmaspäevast alates on tundunud, et väljas on äkki liiga külmaks läinud, siis tuleb öelda, et joosta oli ülimalt hea - mitte mingit palavust, rada peaaegu tühi (nägin 36 minuti jooksul vast 5 jooksjat kokku) ... ja jooksusamm oli nii kerge, et oleks võinud vabalt ka tunni või poolteist ära joosta. Nagu toetusnaiskonnast öeldi - ilmselt on neist pikkadest trennidest ikka kasu olnud :)
Aga miks siis ainult 36 minutit? Sest tööpäeva pikkus oli täna 11 pingelist tundi ning peale seda tundus 36 minutit just õige pikkusega jooksuring.
Homme ootab ees tempokas kepikõnd 10 km (ca 1 tund ja 20 minutit), laupäeval sama pikk jooksuring ning pühapäeval 5 tunnine trenn. Ei jõua ära oodata!
 |
| Pirita mets. Foto autor: Gea |
No comments:
Post a Comment