Täna on olnud ilus päev ja seda sõna otseses mõttes. Tööpäev algas kella 6 paiku töölaua taga. Minu töölaud paikneb akna all, kust avaneb ilus vaade päiksetõusule. Peale 7-t hakkas juba vaikselt valgemaks minema ning kella 8 paiku oli taevas superilus - hea sissejuhatus, et laua tagant püsti tõusta ja Tartusse sõitma hakata.
Ka tee Tartusse möödus enamasti päiksepaisteliselt. Kohati oli päike nii terav, et isegi päikseprillidega oli raskusi, et korralikult teed ja liiklust näha. Tartusse jõudes on alati millegipärast imeliselt hea tunne ja kuna täna oli ka aega piisava varuga, sai sõidetud aeglaselt ja ümbrust vaadatud. Kuni Tartuni ei olnud täna hommikul veel näinud mitte ühtegi sportivat inimest, aga kui sõitsin Maaülikoolist ja A. Le Coq-ist mööda ning tee hakkas mäest alla minema, tuli vastu esimene sportija - jooksja erksa sammuga tõusul, pats tuules lehvimas. Ilus vaatepilt hommikuses Tartus!
Päeva teine pool oli tegevuste mõttes esimese poole koopia, ainult et vastupidi. Ja ilm oli ka vastupidine - hommikune ilus päike oli asendunud tuule ja vihmaga. Aga kõige parem enesetunne on vähemalt minul siis kui õnnestub ennast toast välja ajada kehva ilmaga. Nagu see oli täna õhtul kella 21.30 paiku.
Ja mitte ühtegi sportijat täna peale ühe jooksja terve päeva jooksul ei õnnestunudki näha, kuigi liikusin autos kokku 5 tundi ning sõitsin kaks korda läbi nii Tartu linna kui Viimsi.
Ka tee Tartusse möödus enamasti päiksepaisteliselt. Kohati oli päike nii terav, et isegi päikseprillidega oli raskusi, et korralikult teed ja liiklust näha. Tartusse jõudes on alati millegipärast imeliselt hea tunne ja kuna täna oli ka aega piisava varuga, sai sõidetud aeglaselt ja ümbrust vaadatud. Kuni Tartuni ei olnud täna hommikul veel näinud mitte ühtegi sportivat inimest, aga kui sõitsin Maaülikoolist ja A. Le Coq-ist mööda ning tee hakkas mäest alla minema, tuli vastu esimene sportija - jooksja erksa sammuga tõusul, pats tuules lehvimas. Ilus vaatepilt hommikuses Tartus!
Päeva teine pool oli tegevuste mõttes esimese poole koopia, ainult et vastupidi. Ja ilm oli ka vastupidine - hommikune ilus päike oli asendunud tuule ja vihmaga. Aga kõige parem enesetunne on vähemalt minul siis kui õnnestub ennast toast välja ajada kehva ilmaga. Nagu see oli täna õhtul kella 21.30 paiku.
Ja mitte ühtegi sportijat täna peale ühe jooksja terve päeva jooksul ei õnnestunudki näha, kuigi liikusin autos kokku 5 tundi ning sõitsin kaks korda läbi nii Tartu linna kui Viimsi.
No comments:
Post a Comment