Olen juba pikemat aega tähele pannud, et kui hakkan planeerima ettevõtmist, mis mingil põhjusel tegelikult minu kavadesse ei peaks kuuluma, sekkub varem või hiljem mingi kõrvaline jõud, kes korraldab asjad nii, et see ettevõtmine toimuma ei saa. Ja sel jõul on alati olnud õigus :)
Kui viimaseid aastaid meenutada, siis kõige kõvem kõrvalise jõu sekkumine oli enne 2013.a. Haanja100 jooksuüritust. Ma küll arvasin, et olen võimaline läbima 100 kilomeetri pikkust distantsi, aga ega tegelikult vist ikka ei olnud.
Sarnane asi on juhtunud sel nädalal. Niipea kui võtsin kavva laupäevase 10 km jooksuvõistluse ja olin esimese jooksutrennigi sel aastal ära teinud, astusin Tartus Lõunakeskuse trepil kuidagi nii, et peale seda on nüüd 2 päeva üldse raske käia olnud (eriti treppidest). Mingi imelik nõks käis põlve tagant läbi ja peale seda on kogu parema jala tagakülg tugevas pinges ja kohati valus. Samas, rattaga saab vabalt sõita. Tuleb tõdeda, et ei olnud järelikult jooksuvõistluseks valmis ... sest läbi valu pole mingit mõtet jooksma minna - rikub veel järgmised ratta- ja rulluisuvõistlused ära.
Võibolla oligi nüüd hoopis puhkust vaja, oleme ju eile lõunast alates Saaremaal. Milline näeb aga välja ettevõtja puhkus? Minu 5-aastane kogemus on selline, et ükskõik kui hästi on tööd planeeritud, on puhkus ikkagi töö tegemine teises keskkonnas. Vähemalt 1-2 tundi päevas ikka tuleb töiseid tegemisi teha. Samas võib asjale vaadata ka positiivselt - igal aastal on 104 puhkepäeva kindlalt olemas (iganädalased laupäev-pühapäev) ja mis need 20 lisapuhkepäeva ikka nii väga juurde annaksid.
Trenni poole pealt saab nüüd 3 päeva kergeid trenne teha, et esmaspäevast jälle tsükliks "ratas-jõusaal-ratas-jõusaal-ratas-puhkepäev-Elva rattavõistlus" valmis olla.
Kui viimaseid aastaid meenutada, siis kõige kõvem kõrvalise jõu sekkumine oli enne 2013.a. Haanja100 jooksuüritust. Ma küll arvasin, et olen võimaline läbima 100 kilomeetri pikkust distantsi, aga ega tegelikult vist ikka ei olnud.
Sarnane asi on juhtunud sel nädalal. Niipea kui võtsin kavva laupäevase 10 km jooksuvõistluse ja olin esimese jooksutrennigi sel aastal ära teinud, astusin Tartus Lõunakeskuse trepil kuidagi nii, et peale seda on nüüd 2 päeva üldse raske käia olnud (eriti treppidest). Mingi imelik nõks käis põlve tagant läbi ja peale seda on kogu parema jala tagakülg tugevas pinges ja kohati valus. Samas, rattaga saab vabalt sõita. Tuleb tõdeda, et ei olnud järelikult jooksuvõistluseks valmis ... sest läbi valu pole mingit mõtet jooksma minna - rikub veel järgmised ratta- ja rulluisuvõistlused ära.
Võibolla oligi nüüd hoopis puhkust vaja, oleme ju eile lõunast alates Saaremaal. Milline näeb aga välja ettevõtja puhkus? Minu 5-aastane kogemus on selline, et ükskõik kui hästi on tööd planeeritud, on puhkus ikkagi töö tegemine teises keskkonnas. Vähemalt 1-2 tundi päevas ikka tuleb töiseid tegemisi teha. Samas võib asjale vaadata ka positiivselt - igal aastal on 104 puhkepäeva kindlalt olemas (iganädalased laupäev-pühapäev) ja mis need 20 lisapuhkepäeva ikka nii väga juurde annaksid.
Trenni poole pealt saab nüüd 3 päeva kergeid trenne teha, et esmaspäevast jälle tsükliks "ratas-jõusaal-ratas-jõusaal-ratas-puhkepäev-Elva rattavõistlus" valmis olla.
 |
| Minu selle nädala office :) |
No comments:
Post a Comment