... ütles mulle eile väga heas vormis noormees. Analoogset lauset olen kuulnud paljudelt inimestelt ja laiendatuna paljudele vastupidavusaladele. Olen peale eilset lõunat sügavalt järgi mõelnud: miks mulle vastupidavusalad meeldivad ? Kas sellepärast, et ma olen ka igav ? :)
Iseenda suhtes jõudsin järgmistele järeldustele:
- vastupidavusalad tasakaalustavad hästi tööelu, s.t. kui töö on kiire ja pingelise iseloomuga, siis sobib päeva väga hästi selline aeg, kus saab mingi asjaga rahulikus tempos tegeleda. Kui natuke ajas tagasi mõelda, siis nendel aegadel, kui mu töö ei ole olnud kiire ja pingeline, ei ole ma ka tegelenud vastupidavusaladega;
- vastupidavusalasid saab harrastada üksinda, trennid ei sõltu teistest inimestest. Eriti keeruline oleks situatsioon näiteks siis, kui tahaks ise mängida tennist hommikuti, aga potentsiaalsed partnerid õhtuti. Jooksmisega selliseid probleeme ei teki.
Aga muidugi, igaühele oma ala. Peaasi, et ise tead, milline see õige ala on ja mis veel tähtsam, kas üldse tahad mingi spordialaga tegeleda või mitte.
Tänane trenn oli kergelt ärritava iseloomuga - toimus veebruari kuusse planeeritud tempo tõus 20 sek/km kohta. Ei saa öelda, et oleks väga raske olnud (ka kehakaal on langenud viimase kuuga 3 kg ja see teeb liikumise juba iseenesest kergemaks), aga natuke teistmoodi on esimene trenn uue tempoga ikka alati olnud. Hea märk on see, et pulss püsis madalal (keskmine oli 130 ringis).
Iseenda suhtes jõudsin järgmistele järeldustele:
- vastupidavusalad tasakaalustavad hästi tööelu, s.t. kui töö on kiire ja pingelise iseloomuga, siis sobib päeva väga hästi selline aeg, kus saab mingi asjaga rahulikus tempos tegeleda. Kui natuke ajas tagasi mõelda, siis nendel aegadel, kui mu töö ei ole olnud kiire ja pingeline, ei ole ma ka tegelenud vastupidavusaladega;
- vastupidavusalasid saab harrastada üksinda, trennid ei sõltu teistest inimestest. Eriti keeruline oleks situatsioon näiteks siis, kui tahaks ise mängida tennist hommikuti, aga potentsiaalsed partnerid õhtuti. Jooksmisega selliseid probleeme ei teki.
Aga muidugi, igaühele oma ala. Peaasi, et ise tead, milline see õige ala on ja mis veel tähtsam, kas üldse tahad mingi spordialaga tegeleda või mitte.
Tänane trenn oli kergelt ärritava iseloomuga - toimus veebruari kuusse planeeritud tempo tõus 20 sek/km kohta. Ei saa öelda, et oleks väga raske olnud (ka kehakaal on langenud viimase kuuga 3 kg ja see teeb liikumise juba iseenesest kergemaks), aga natuke teistmoodi on esimene trenn uue tempoga ikka alati olnud. Hea märk on see, et pulss püsis madalal (keskmine oli 130 ringis).
 |
| Treeningkaaslane G esimest korda uute tossudega jooksmas:) |
2 comments:
Asicsi tossud on vä-ä-ä-ga head. Uute tossudega on ikka hoopis teine tunne joosta! Väga kerged ja mugavad "tegelased" sellised :)
Mulle nt jooksmine absoluutselt ei sobi, aga pikamaakõnd ja rattasõit meeldivad väga. Individuaalne tegelikult, mis kellelegi ja mis põhjustel. Paljuski mängib rolli ka kehaehitus mu hinnangul - suure rinnapartiiga naist nii väga vabatahtlikult jooksma näiteks ei pane.
Post a Comment