Kui pikad võiksid olla pikimad jooksutrennid maratoniks valmistumisel ? Kas piisavad on 25 km, 30 km, 35 km või maratoni enda pikkused distantsid ?
Neile küsimustele olen vastuseid otsinud muu hulgas ka erinevatest treeningkavadest, mis on mõeldud maratonideks valmistumisel. Pikima trenni, mille olen kavadest siiani leidnud, on olnud 37 km.
Miks ma ise järgin teistsugust loogikat ja olen ka juba kunagi ammu 18-20 aastasena jooksnud kuni 50 km pikkuseid jooksukrosse maastikul ja mägedes ?
Peamine põhjus on selles, et mulle meeldib teha aeg-ajalt pikki ja väga raskeid trenne ja tean ka, kuidas ja kui kiirelt ära taastun. Teiseks - selliste trennide pealt on maratoni palju lihtsam joosta - trennid on oluliselt raskemad kui võistlus ise. Eks see loogika on vast sisse jäänud sellest ajast kui tegelesin suusatamisega - trennid olid kordades raskemad kui kõige raskemad võistlused ise.
Ja kolmandaks - kuna mul endal on soov pikemas perspektiivis hakata harrastama ultradistantse nii jooksmises, suusatamises kui jalgrattal, siis on tänased trennid muu hulgas ka väga hea ettevalmistus tulevikuks.
Aga kust selline pikkade trennide armastus ikkagi päris alguse sai ? Siis kui 11-aastasena läksime koos ühe sõbraga suusamaratoni sõitma. Koos kodust starti ja tagasi sõitmisega sai kokku 50 km päeva jooksul läbitud. Hakkas meeldima. Kordasime järgmisel päeval sama distantsi uuesti. Meeldis veel rohkem ja nii see siiamaani on jäänudki ja kogub veel loodetavasti hoogu tulevikus :)
PS. Üks paremaid võimalusi pikkade jooksude sõpradel on end proovile panna 6-7 augustil Laulasmaa Ultral, kus võisteldakse 4 maratoni järjest jooksmises maastikul. Täpsem info huvilistele siit: http://www.estonian-ultrarunners.com/index.php?option=com_content&view=article&id=67%3Alaulasmaa-ultra&catid=55%3Aeesolevad-ueritused&Itemid=55&lang=et
Neile küsimustele olen vastuseid otsinud muu hulgas ka erinevatest treeningkavadest, mis on mõeldud maratonideks valmistumisel. Pikima trenni, mille olen kavadest siiani leidnud, on olnud 37 km.
Miks ma ise järgin teistsugust loogikat ja olen ka juba kunagi ammu 18-20 aastasena jooksnud kuni 50 km pikkuseid jooksukrosse maastikul ja mägedes ?
Peamine põhjus on selles, et mulle meeldib teha aeg-ajalt pikki ja väga raskeid trenne ja tean ka, kuidas ja kui kiirelt ära taastun. Teiseks - selliste trennide pealt on maratoni palju lihtsam joosta - trennid on oluliselt raskemad kui võistlus ise. Eks see loogika on vast sisse jäänud sellest ajast kui tegelesin suusatamisega - trennid olid kordades raskemad kui kõige raskemad võistlused ise.
Ja kolmandaks - kuna mul endal on soov pikemas perspektiivis hakata harrastama ultradistantse nii jooksmises, suusatamises kui jalgrattal, siis on tänased trennid muu hulgas ka väga hea ettevalmistus tulevikuks.
Aga kust selline pikkade trennide armastus ikkagi päris alguse sai ? Siis kui 11-aastasena läksime koos ühe sõbraga suusamaratoni sõitma. Koos kodust starti ja tagasi sõitmisega sai kokku 50 km päeva jooksul läbitud. Hakkas meeldima. Kordasime järgmisel päeval sama distantsi uuesti. Meeldis veel rohkem ja nii see siiamaani on jäänudki ja kogub veel loodetavasti hoogu tulevikus :)
PS. Üks paremaid võimalusi pikkade jooksude sõpradel on end proovile panna 6-7 augustil Laulasmaa Ultral, kus võisteldakse 4 maratoni järjest jooksmises maastikul. Täpsem info huvilistele siit: http://www.estonian-ultrarunners.com/index.php?option=com_content&view=article&id=67%3Alaulasmaa-ultra&catid=55%3Aeesolevad-ueritused&Itemid=55&lang=et
 |
| Kääriku rajad sobivad ideaalselt väga pikkade vastupidavusalde jaoks |
5 comments:
Enda kogemused on näidanud olles osalenud juba 17 jooksumaratonil, et ei ole väga vahet kas teed pikemad otsad 35km või siis valmistud maratoniks vaid 15-20km pikemate maratonidistantsidega. Võistlustulemuste vahe on olnud vaid paar minutit max. Küll andis hoopis uskumatult võimsa efekti, aga seda 2 kuud hiljem sügise rahvajooksudel kevadine eksperiment, kus 3 nädala jooksul treenisin ilma ainsagi puhkepäevata iga päev 18km, kusjuures ülepäeviti siis see 18km kas stiilis 2km tempoga 4.10 ja 1km puhkuseks 5.00 või siis ühtlaselt kiirenevas tempos viimaste km 3.50-ni
Olen katsetanud ka nii kiirenduste jooksmises kui jõutrennidega suusatamises. Jooksmisega oli nii, et ilma kiirendusi trennis kasutamata jõudsin kunagi 10 km-s 34 min-ni, tehes pool aastat trenne, kus olid ka iganädalaselt kiirendused sees, oli poole aasta pärast aeg 38. Mulle kiiremad trennid jubedalt meeldivad, aga pikkade maade tulemustele on andnud vastupidise resultaadi. Ilmselt on põhjus ka selles, et pole osanud päris õigesti kiirendusi treeningkavasse sisse tuua või olid need liiga kiired vm. põhjused. Täna kasutan kiirendusi peamiselt trennis nö. tempo kõigutamisena ühest äärmusest teise - väga kiire (3.20) - kiire (3.50) - rahulik (5.00) - aeglane (6 või natuke üle) ja siis 10-15 km-t mängin tempodega; samuti teen aeg-ajalt kiirelt jooksu viimast km-t, ka absoluutselt 100%-liselt - siin on eesmärk, et võistlustel keegi vähemalt lõpuga ära ei teeks :)
Aga nt suusatamises olen ka nädalase väga hästi sobiva jõutrenni tulemusel saavutanud enda jaoks uskumatuid efekte klassikalises stiilis sõitmisel.
olen Andresega sama meelt - pikemad jooksud on väga nauditavad ja järgmisel päeval pärast väga pikka jooksu, on sees eriline kiirus ja jõud jalgades.
Olen jõudnud järeldusele, et osadele sobivad pikemad, osadele lühemad trennid. ilmselt on organismid erinevad ja meetodid sõltuvad subjektist.
Pikematest jooksudest rääkides, sa Andres ei ole vist jõudnud paljude keenialaste ttreeningplaanideni - nad jooksevad võistlustel 2:10-2:15 ja trennis läbivad tihti oma mägisel maastikul 3tunniseid trenne, mis teeb ilusti üle 50km nende jaoks.
Siiski on enamus treeninplaanide mõte läbida ajaliselt umbes sama pikkasid jookse, kui tuleb eeldatav maraton, tempo on ainult veidi aeglasem. ilmselt sellepärast ka see 37km. Samas soovitatakse teha ennem maratoni ka mõned veel pikemad trennid, seda lihtsam on võistlusel.
nagu öeldakse, raske trennis, kerge lahingus - palju väiksema pingutusega suduad seda maad mõistlustel läbida, kui see on "jalgades sees"
Ma olen efekti "raske treeningul, kerge võistlusel" eriti tundnud suusatamise aegadest, kus ettevalmistusperioodidel oli tavaline sõita päeva 40-60 km, aga pikimad võistlused ei ületanud enamasti 20 km. 15 km tundus nagu sprint võrreldes trennides kogetud raskustega.
Keenialaste treeningplaanidest väga palju ei tea jah, aga arvasin, et nende trennid on rasked - ega need 2:10 - 2:15 niisama ei tule - nõuab ikka ränka tööd !
Minu puhul on tihti, et lõigutrennidega võid jalad ära lõhkuda, et kõige raskem ongi leida optimaalne rütm aeglaste ja kiirete trennide vahel. Ja veel olen täheldanud, et vajan vormi tõusmiseks võistlusi.....minu puhul ei kehti variant, et teen pool aastat trenni ainult konkreetse võistluse tarbeks ja siis seal tulistan. Tavaliselt kui on liiga pikk vahe võistluste vahel, siis esimene võistlus ei leia seda rütmi ja minekut. Näiteks enne maratoni, kus lähed rekordit jooksma, mitte läbima peaks kindlasti nädal või paar enne olema võistlus 10-21km, et end niiöelda lahti joosta.
Lauri
Post a Comment