Kinohuvilised käisid eile õhtul jälle kinos. Sattus ülihea film - Kuninga kõne. Film möödus kinos nagu üks hetk - nii kaasahaarav oli see minu jaoks !
Selles filmis tuli kõige muu hulgas välja see, kui oluline võib olla treeneri roll. Filmis oli treeneriks Lionel Logue, kes väga endale omasel moel õpetas kunigas George VI-dat endast võitu saama ülirasketel hetkedel, kui oli vaja kõnesid pidada või vestelda inimestega (kuninga vend), kellega rääkides ühtki sõna suust niisama lihtsalt välja ei tulnud. Kas Kuningas oleks saanud hakkama ilma treenerita ? Ei usu. Igatahes tegi treener tema elu palju lihtsamaks !
Mul on olnud siiani 2 treenerit. Üks neist oli treener, kelle treeneriomadustest ma ei mäleta eriti midagi. Küll on meelde jäänud kõikvõimalikud muud värvikad seigad temaga seoses. Teisest treenerist on väga palju meelde jäänud. Isegi tema A4-dele kirjutatud iganädalased treeningkavad on siiani silme ees. Rääkimata kõigest muust.
Kas treener on harrastussportlasele oluline ? Mida kauem olen üksinda treeninud, seda enam treenerist puudust tunnen. Miks see nii on ? Sest ei ole kellegagi arutada, kui tekib küsimusi, miks kõik ei ole nii, nagu ise arvan, et olema peaks. Sest keegi ei kiida (ega laida), kui seda võiks teinekord teha. Sest ei saa kellegagi läbi rääkida treeningkavasid. Rääkimata sellest, et keegi vaataks asjatundja pilguga jooksustiili ja teeks aeg-ajalt vajadusel korrektuure.
PS. Lähiajal kirjutan ka sellest, mida õppisin ja milliseid järeldusi enda jaoks tegin filmist Black Swan/ Must Luik.
Selles filmis tuli kõige muu hulgas välja see, kui oluline võib olla treeneri roll. Filmis oli treeneriks Lionel Logue, kes väga endale omasel moel õpetas kunigas George VI-dat endast võitu saama ülirasketel hetkedel, kui oli vaja kõnesid pidada või vestelda inimestega (kuninga vend), kellega rääkides ühtki sõna suust niisama lihtsalt välja ei tulnud. Kas Kuningas oleks saanud hakkama ilma treenerita ? Ei usu. Igatahes tegi treener tema elu palju lihtsamaks !
Mul on olnud siiani 2 treenerit. Üks neist oli treener, kelle treeneriomadustest ma ei mäleta eriti midagi. Küll on meelde jäänud kõikvõimalikud muud värvikad seigad temaga seoses. Teisest treenerist on väga palju meelde jäänud. Isegi tema A4-dele kirjutatud iganädalased treeningkavad on siiani silme ees. Rääkimata kõigest muust.
Kas treener on harrastussportlasele oluline ? Mida kauem olen üksinda treeninud, seda enam treenerist puudust tunnen. Miks see nii on ? Sest ei ole kellegagi arutada, kui tekib küsimusi, miks kõik ei ole nii, nagu ise arvan, et olema peaks. Sest keegi ei kiida (ega laida), kui seda võiks teinekord teha. Sest ei saa kellegagi läbi rääkida treeningkavasid. Rääkimata sellest, et keegi vaataks asjatundja pilguga jooksustiili ja teeks aeg-ajalt vajadusel korrektuure.
PS. Lähiajal kirjutan ka sellest, mida õppisin ja milliseid järeldusi enda jaoks tegin filmist Black Swan/ Must Luik.
1 comment:
Mina oma treeninguid küll ilma treenerita ette ei kujuta.
See on täitsa õige, et kui treenerit pole, siis ei ole kellegagi ka õnnestumisi ja ebaõnnestumisi arutada :(
Post a Comment