Tänast lugu ajendas mind kirjutama eileõhtune uudis selle kohta, et lätlane Maris Cakars jätkab Eesti laskesuusakoondise peatreenerina. Treeneri teema on laskesuusaringkondades pikalt üleval olnud; palju vastuolusid tekitanud; ja nüüd lõpuks lahenduse saanud.
Aga kui oluline on ikkagi (tipptasemel) sportlaste jaoks koondise peatreener ja kas tal on tulemustes määrav roll ? Noorsportlaste puhul on olukord erinev ja siin olen ka nõus, et treeneri roll on äärmiselt oluline. Aga Eesti koondise tasemel olevate sportlaste jaoks ?
Toon ühe paralleeli teisest eluvaldkonnast - ma ei tea, kui hästi see siia sobib, aga vast päris mööda ei lähe. Olin pikalt ametis palgatöötajana energeetikavaldkonnas - aastatel 1993-2009. Alguses oli juhi osakaal väga suur - ma ei osanud ju ise kohe kõike teha. Kuna ametid ka pidevalt muutusid iga paari aasta tagant (elektrimontöör, projekteerija, töödejuhataja, insener) siis vajas iga uus amet alguses juhendamist. Aga mingist hetkest (1999) sai ametiks ise teise inimesi juhtida. Juhina tekkis iseseisvus kiirelt. Samas on ka juhil alati olemas oma juht. Aga tema osakaal alluva juhi tulemuste osas jääb koguaeg tagasihoidlikumaks; eriti, mida kõrgemale juhtimistasemed lähevad.
Ja lõpuks - väga kõrgel juhtimistasemel on üldiselt nii, et su juht ei määra su tegemistes peale eesmärkide seadmise suurt midagi. Ise korraldad ja annad aru oma tulemustest. Ilmselt saab siit paralleele tuua ka spordivaldkonda. Kui on tugeva iseloomuga sportlased, kes oskavad vigu näha eelkõige iseendas mitte teistes; kes oskavad teiste inimestega hästi läbi saada; kes soovivad head tulemused ära teha sõltumata taustsüsteemist - siis see kipub ka õnnestuma.
Edu järgmiseks laskesuusahooajaks, Indrek ja Roland !
Aga kui oluline on ikkagi (tipptasemel) sportlaste jaoks koondise peatreener ja kas tal on tulemustes määrav roll ? Noorsportlaste puhul on olukord erinev ja siin olen ka nõus, et treeneri roll on äärmiselt oluline. Aga Eesti koondise tasemel olevate sportlaste jaoks ?
Toon ühe paralleeli teisest eluvaldkonnast - ma ei tea, kui hästi see siia sobib, aga vast päris mööda ei lähe. Olin pikalt ametis palgatöötajana energeetikavaldkonnas - aastatel 1993-2009. Alguses oli juhi osakaal väga suur - ma ei osanud ju ise kohe kõike teha. Kuna ametid ka pidevalt muutusid iga paari aasta tagant (elektrimontöör, projekteerija, töödejuhataja, insener) siis vajas iga uus amet alguses juhendamist. Aga mingist hetkest (1999) sai ametiks ise teise inimesi juhtida. Juhina tekkis iseseisvus kiirelt. Samas on ka juhil alati olemas oma juht. Aga tema osakaal alluva juhi tulemuste osas jääb koguaeg tagasihoidlikumaks; eriti, mida kõrgemale juhtimistasemed lähevad.
Edu järgmiseks laskesuusahooajaks, Indrek ja Roland !
No comments:
Post a Comment