Täna sai üle pika aja tehtud jooksutrenni keset tööpäeva - kui kõik kiiremad ja pingelisemat mõtlemist nõudvad tegemised tehtud, siis kella 3 piaku pärastlõunal rajale.
Ilm oli super - 22 kraadi sooja, päike, paras tuul - ehtne suveilm, mida on oodatud juba väga-väga kaua:) Aga jooks oli täna natuke raske; võibolla sai ka liiga raske rada valitud, arvestades, et möödunud oli just päris väsitav nädalavahetus.
Igatahes peale kõige suuremat tõusu (kusagil 4-dal km-l) oli tunne, et pulss enam väga alla ei lähe ja väsimus hakkas ka tekkima ja ei tahtnud samuti enam üle minna. Siis rahulikult lõpuni ja tööle tagasi.
Homne jooks peaks tulema kergem - enam pole nädalavahetuse mõjusid (liiga vähene magamine öösiti) tunda ja üleüldiselt on samm viimasel nädalal suhteliselt kerge olnud.
Aga tänane kõige "erksam" sündmus oli ka spordiga seotud. Olen juba pikemat aega imestanud, kuidas need mööda Tallinna tänavaid autode vahel sõitvad jalgratturid suudavad selles liikluses hakkama saada. Samuti polnud mul endal olnud siiani ratturitega liiklusohtlikke olukordi. Kuni tänaseni, kui mu ees sõitis maanteerattur ja kui olin autoga talle peaaegu järgi jõudnud ja hakkasin mööduma, nägi tema täpselt samal ajal kanalisatsioonikaevu luuki, leidis, et peab sellest kindlasti ringiga mööda sõitma ja pööras järsult mulle ette. Õnneks oli minu reaktsioon täna piisavalt hea!
7,4 km; 47 min; pulss 144-132-120
Ilm oli super - 22 kraadi sooja, päike, paras tuul - ehtne suveilm, mida on oodatud juba väga-väga kaua:) Aga jooks oli täna natuke raske; võibolla sai ka liiga raske rada valitud, arvestades, et möödunud oli just päris väsitav nädalavahetus.
Igatahes peale kõige suuremat tõusu (kusagil 4-dal km-l) oli tunne, et pulss enam väga alla ei lähe ja väsimus hakkas ka tekkima ja ei tahtnud samuti enam üle minna. Siis rahulikult lõpuni ja tööle tagasi.
Homne jooks peaks tulema kergem - enam pole nädalavahetuse mõjusid (liiga vähene magamine öösiti) tunda ja üleüldiselt on samm viimasel nädalal suhteliselt kerge olnud.
Aga tänane kõige "erksam" sündmus oli ka spordiga seotud. Olen juba pikemat aega imestanud, kuidas need mööda Tallinna tänavaid autode vahel sõitvad jalgratturid suudavad selles liikluses hakkama saada. Samuti polnud mul endal olnud siiani ratturitega liiklusohtlikke olukordi. Kuni tänaseni, kui mu ees sõitis maanteerattur ja kui olin autoga talle peaaegu järgi jõudnud ja hakkasin mööduma, nägi tema täpselt samal ajal kanalisatsioonikaevu luuki, leidis, et peab sellest kindlasti ringiga mööda sõitma ja pööras järsult mulle ette. Õnneks oli minu reaktsioon täna piisavalt hea!
7,4 km; 47 min; pulss 144-132-120
No comments:
Post a Comment