Täna juhtus midagi sellist, mis sundis mind paljusid asju elus ümber hindama.
Tõeline šokk keset päeva. Üks inimene oma laiskuse ja oskamatusega on tekitanud olukorra, kus mitmete inimeste mitme aasta töö on peaaegu ära rikutud. Väga vastik tunne. Hetkeliselt kattub kogu keha higiga nagu oleks jooksnud palava ilmaga 30 km. Erakordselt kehv enesetunne, mis kestab siiani.
See kehv olukord õnnestub küll päeva jooksul lahendada, aga väga vilets enesetunne jääb. See olukord näitas veelkord, kui oluline on õigete inimeste valimine, kellega midagi koos ette võtta. Ja kui juuksekarva otsas võivad paljud kindlatena näivad asjad rippuda.
Üks esimesi mõtteid oli, et sporditegemisega on nüüd küll kogu lugu. Ja see tunne pole päriselt siiani üle läinud. Kui oleks spordile kulutatud aja millegile muule pühendanud, poleks sellist situatsiooni võibolla täna ette tulnud ... Muidugi - sama võib öelda ükskõik millise muu eluvaldkonna kohta - kui poleks nii palju aega kulutanud kinos käimisele, oleks võibolla olnud teisiti ... jne ..
Mõned päevad tagasi vaatasin filmi Margaret Thatcherist.
Intervjuu filmi lõpust:
Margaret: "Mul on tunne, et see oli minu viimane kõne."
Poliitik kõrvalt: "Elu läheb edasi, tulevad järgmised kõned .."
Margaret: "Ei, sa ei saanud aru. Mul on tunne, et see on üldse minu kõige viimane kõne."
Õnneks pidas Margaret hiljem veel palju kõnesid.
Ja võib juhtuda, et ka ... mina jätkan kirjutamist, kui saan tagasi tunde, et on jälle millestki kirjutada.
Tõeline šokk keset päeva. Üks inimene oma laiskuse ja oskamatusega on tekitanud olukorra, kus mitmete inimeste mitme aasta töö on peaaegu ära rikutud. Väga vastik tunne. Hetkeliselt kattub kogu keha higiga nagu oleks jooksnud palava ilmaga 30 km. Erakordselt kehv enesetunne, mis kestab siiani.
See kehv olukord õnnestub küll päeva jooksul lahendada, aga väga vilets enesetunne jääb. See olukord näitas veelkord, kui oluline on õigete inimeste valimine, kellega midagi koos ette võtta. Ja kui juuksekarva otsas võivad paljud kindlatena näivad asjad rippuda.
Üks esimesi mõtteid oli, et sporditegemisega on nüüd küll kogu lugu. Ja see tunne pole päriselt siiani üle läinud. Kui oleks spordile kulutatud aja millegile muule pühendanud, poleks sellist situatsiooni võibolla täna ette tulnud ... Muidugi - sama võib öelda ükskõik millise muu eluvaldkonna kohta - kui poleks nii palju aega kulutanud kinos käimisele, oleks võibolla olnud teisiti ... jne ..
Mõned päevad tagasi vaatasin filmi Margaret Thatcherist.
Intervjuu filmi lõpust:
Margaret: "Mul on tunne, et see oli minu viimane kõne."
Poliitik kõrvalt: "Elu läheb edasi, tulevad järgmised kõned .."
Margaret: "Ei, sa ei saanud aru. Mul on tunne, et see on üldse minu kõige viimane kõne."
Õnneks pidas Margaret hiljem veel palju kõnesid.
Ja võib juhtuda, et ka ... mina jätkan kirjutamist, kui saan tagasi tunde, et on jälle millestki kirjutada.
4 comments:
Üks tuttav postitas kunagi (kui ka minul oli väga raske eluetapp) minu communitysse ühe väga armsa kommentaari. Minul oli sellest tolhetkel abi, ehk aitab see ka sind :)
Kommentaar: Minu pikaajaline (ikkagi 30 aastat aktiivset sporti) kogemus ütleb, et trennitegemine aitab kõigi probleemide korral, ka absoluutselt kõige hullemate korral, mis elus ette tulla võivad.
Pea vastu!
Kata
Hästi öeldud:)
Ja hea kuulda, et aitas!
jah, ära nüüd sporditegemist ja selleks kasutatud aega küll milleski "süüdista". see on igati hästi investeeritud aeg. Juhtus, mis juhtus - see oleks võinud toimuda ka kõigil teistel asjaoludel. me ei saa nagunii kontrollida maailma ja teiste tegevusi, tee omad järeldused, kuid mõistlikus koguses sporti on elu osa.
Samas on iga äärmuslik sündmus (eriti negatiivne) ka väga hea - sunnib väga kiiret arengut ette võtma ja kehvas korras olevad asjad koheselt lahendama.
Sporti ei ole muidugi mõtet süüdistada - lihtsalt see oli vist kõige esimene asi, mis pähe tuli, et sinna on nii palju aega läinud ja võibolla oleks olnud mõistlik selle ajaga midagi muud ette võtta.
Eks tagantjärgi tunduvad ikka asjad selgemad:)
Post a Comment