Eelmise jutu jätkuks panen kirja omapoolsed (universaalsed) soovitud sportlastele (alaliitude esindajatele, spordiklubidele) ettevõtja poolt vaadatuna.
Lisaks varasemalt käsitletud küsimuse õigele püstitamisele (vaata eelmist lugu samal teemal) soovitan ettevõtjana sportlastele täiendavalt:
- enne kui toetusi küsima tulla, teha ära põhjalik taustatöö potentsiaalse rahaandja (ettevõtja) kohta - kas talle üldse meeldib sport?; see spordiala, millel sportlane võistleb?;
- kaaluda, kas oleks mõistlik rahaküsimiseks ettevõtja juurde saata enda esindajana inimene, kes räägib ettevõtjatega nö. ühte keelt. Nii nagu ei saa ettevõtja tihtipeale aru sportlaste keelest, on see ka vastupidi;
- pakkuda ettevõtjale vastu seda, mida ta kõige rohkem ootab (see peab selguma taustatöö käigus) - ja tihtipeale ei ole selleks mitte reklaam sportlase mütsil, püssil või autol. Miks? Sest neil, kellel raha on anda sponsorluseks, läheb hästi. Ja kui läheb hästi, siis lisareklaam ei ole mitte kõige tähtsam;
- teha endale selgeks, kuidas maksimaalselt suur osa ettevõtja poolsest toetusest jõuaks otse selle isikuni, keda toetatakse - ega sponsorid ei taha (üldjuhul) lisaks sportlasele ka Eesti riiki toetada.
Kui vaadata teise poole ehk ettevõtjate poole pealt, siis on asi lihtsam. Need, keda soovitakse toetada omal initsiatiivil, neid toetatakse nagunii ja selle tee sportlaseni leiab ettevõtja ise ja nendel juhtudel on ettevõtja jaoks kõik eespool toodud küsimused juba ette vastatud.
Loodan, et toodud nõuannetest on spordiga seotud isikutele, kes puutuvad kokku sponsorraha küsimisega ka mingit kasu. Kõik nõuanded on võetud reaalsest elust, minu enda praktikana - vaadates asju ettevõtja poole pealt.
Julgustuseks sportlastele - kui olete tõeliselt hästi toetuse küsimuseks ette valmistatud (või teeb sead teie esindaja), on väga suur lootus ka raha saada - seda õigest kohast küsides.
Lisaks varasemalt käsitletud küsimuse õigele püstitamisele (vaata eelmist lugu samal teemal) soovitan ettevõtjana sportlastele täiendavalt:
- enne kui toetusi küsima tulla, teha ära põhjalik taustatöö potentsiaalse rahaandja (ettevõtja) kohta - kas talle üldse meeldib sport?; see spordiala, millel sportlane võistleb?;
- kaaluda, kas oleks mõistlik rahaküsimiseks ettevõtja juurde saata enda esindajana inimene, kes räägib ettevõtjatega nö. ühte keelt. Nii nagu ei saa ettevõtja tihtipeale aru sportlaste keelest, on see ka vastupidi;
- pakkuda ettevõtjale vastu seda, mida ta kõige rohkem ootab (see peab selguma taustatöö käigus) - ja tihtipeale ei ole selleks mitte reklaam sportlase mütsil, püssil või autol. Miks? Sest neil, kellel raha on anda sponsorluseks, läheb hästi. Ja kui läheb hästi, siis lisareklaam ei ole mitte kõige tähtsam;
- teha endale selgeks, kuidas maksimaalselt suur osa ettevõtja poolsest toetusest jõuaks otse selle isikuni, keda toetatakse - ega sponsorid ei taha (üldjuhul) lisaks sportlasele ka Eesti riiki toetada.
Kui vaadata teise poole ehk ettevõtjate poole pealt, siis on asi lihtsam. Need, keda soovitakse toetada omal initsiatiivil, neid toetatakse nagunii ja selle tee sportlaseni leiab ettevõtja ise ja nendel juhtudel on ettevõtja jaoks kõik eespool toodud küsimused juba ette vastatud.
Loodan, et toodud nõuannetest on spordiga seotud isikutele, kes puutuvad kokku sponsorraha küsimisega ka mingit kasu. Kõik nõuanded on võetud reaalsest elust, minu enda praktikana - vaadates asju ettevõtja poole pealt.
Julgustuseks sportlastele - kui olete tõeliselt hästi toetuse küsimuseks ette valmistatud (või teeb sead teie esindaja), on väga suur lootus ka raha saada - seda õigest kohast küsides.
No comments:
Post a Comment