Kuu aega tagasi ilmus Õhtulehes artikkel tänapäeva laste spordiharjumustest. Seda artiklit lugedes jäi mulje, et tippsport on Eestis hääbumas ja seda õige varsti.
Milles siis probleem ?
- lapsed liiguvad vähe;
- kestvusalade jaoks on vaja lapseeas palju liikumist;
- arvutid ja virtuaalne maailm on peletanud lapsed "õuest tuppa";
- kui see nii jätkub (ja see jätkub), siis ootab Eesti tippsporti ees hääbumine.
Eeltoodud lähenemine tundub iseenesest loogiline, aga tõenäosusega 99% see siiski nii ei lähe. Miks ? Meenutan aega paarkümmend aastat tagasi. Ka siis arvasid vanemad inimesed noorte sportlaste kohta enam-vähem samasuguseid asju - nö. "vanasti", kui nemad veel nooremad olid, liiguti rohkem, söödi tugevamalt ja oldi igas mõttes tublimad. Aga millegipärast jõudsid ka aastal 1985 noored olnud sportlased tippu. Ja mitte vähesed.
Niiet ajalugu kordub. Alati tundub vanematele inimestele, et lapsed on lorud - ei ole nad piisavalt aktiivsed, ei tee nad piisavalt palju trenni, pole nagu õiget suhtumist jne. jne. Ja kuigi vanematele inimestele (treeneritele, lapsevanematele) tundub alati olukord lootusetu, on laste meelest alati olukord vastupidine - väga hea. Kõik on kõige paremas korras. Ja eks tippsport ja seal olevad atraktiivsemad alad arenevad ka selle järgi, milleks antud ajajärgu sportlased suutelised on.
Milles siis probleem ?
- lapsed liiguvad vähe;
- kestvusalade jaoks on vaja lapseeas palju liikumist;
- arvutid ja virtuaalne maailm on peletanud lapsed "õuest tuppa";
- kui see nii jätkub (ja see jätkub), siis ootab Eesti tippsporti ees hääbumine.
Eeltoodud lähenemine tundub iseenesest loogiline, aga tõenäosusega 99% see siiski nii ei lähe. Miks ? Meenutan aega paarkümmend aastat tagasi. Ka siis arvasid vanemad inimesed noorte sportlaste kohta enam-vähem samasuguseid asju - nö. "vanasti", kui nemad veel nooremad olid, liiguti rohkem, söödi tugevamalt ja oldi igas mõttes tublimad. Aga millegipärast jõudsid ka aastal 1985 noored olnud sportlased tippu. Ja mitte vähesed.
Niiet ajalugu kordub. Alati tundub vanematele inimestele, et lapsed on lorud - ei ole nad piisavalt aktiivsed, ei tee nad piisavalt palju trenni, pole nagu õiget suhtumist jne. jne. Ja kuigi vanematele inimestele (treeneritele, lapsevanematele) tundub alati olukord lootusetu, on laste meelest alati olukord vastupidine - väga hea. Kõik on kõige paremas korras. Ja eks tippsport ja seal olevad atraktiivsemad alad arenevad ka selle järgi, milleks antud ajajärgu sportlased suutelised on.
8 comments:
kes tahab spordiga tegeleda, see tegeleb . ega kõigile ei meeldigi ju teleka ees istuda, ja neid lapsi on piisavalt palju, kes spordiga tegelevad :)
Piisab suhteliselt vähestest väga andekatest ja tegusatest lastest üle Eesti, kes satuvad õige spordiala peale ja oleme esindatud päris mitme ala tippkonkurentsis.
Kuna lapsi vähem, kes sporti teevad, siis neile vähestele saab paremaid tingimusi luua, seega ju hoopis hea, et meil on telekas ja arvuti jne.
Aga teise asjana tahtsin lisada, et võibolla oleks ka treeneritel aeg üle vaadata oma treeningmeetodit. See, mis kunagi töötas enam ei toimi. Tuleb hakkama saada laste tähelepanu saavutamisega jne.
Võib isegi öelda, et enam ei kõlba iga mats treeneriks, vaid treener peab eelkõige olema ka inimesena kütkestav ja inspireeriv - laps tuleb trenni kuna seal on äge ja ta kuulab suu ammuli mida treener talle räägib ja teeb seda kõike järgi.
Ma arvan ka, et kui trennis on äge, valib laps kindlasti arvuti asemel trenni. Aga kui trenn taandub sellele, et treener targutab a`al meil 20 aastat tagasi olid ikka palju tublimad lapsed siin ja teie ikka nii tublid ei ole, siis muidugi ei valita trenni vaid midagi sellist, mis paremaid emotsioone tekitab. Ja kui päris aus olla - kui aastal 1985 oleks virtuaalne maailm olnud samal tasemel mis täna ja teiselt poolt oleks valida olnud trennid stiilis aasta 1985, oleks mina ka valinud arvuti:)
Kirjutate lastest, aga kus on Teie enda lapsed? Kas olete otsustanud, et oma lastest ei kirjuta või siis neid ei ole?
On levinud arusaam, et lapsed ei sünni seetõttu, et mehed ei suuda anda naistele piisavat kindlust tuleviku suhtes. Kas Teil samamoodi?
On ikka. Ja tegelikult on see kunagi ka kaudselt mõnest jutust läbi käinud. Pikemalt ei kirjuta sellepärast, et laps ei ole ise sellest huvitatud. Kui kunagi see huvi peaks tulema, siis tuleb ka enda lapse teemadel juttu.
Kunagi lubasid, et keegi noormees hakkab ka blogisse kirjutama. See noormees ikka vist ei taha kirjutada. Ega vägisi pushimisel pole ka mõtet. Kui huvi puudub, ei tule sellest nagunii head nahka.
S.J.
Tegelikult hoopis noor tüdruk pidi see olema. Huvi ka ikka oli, aga siiani ei ole asja saanud. See peab jah loomulikust tulema - laste puhul annab pealekäimine enamasti täpselt vastupidise tulemuse.
Post a Comment