Rannametsa Luitejooks oli üle-eelmisel aastal üks esimesi jooksuvõistlusi, kus osalesin. Kuna enne seda ei olnud aastaid võistlustel osalenud, jääb 2010.a. jooks väga eredalt meelde. Tagantjärgi mõeldes - väga hea, et enne osalemist liiga palju ei süvenenud, millise rajaga tegemist on - sellisel juhul oleks sinna küll vist minemata jäänud:) Raja viimane kilomeeter on ikka päris raske - eriti kui seda ette ei tea, mis ees ootamas on ja treenitus ka just kõige parem pole. Kes on aga korralikult harjutanud ja jõuab tõuse joosta, ei valmista Rannametsa Luitejooksu rada küll mingeid raskusi. Kes aga nii korralikult harjutanud ei ole, soovitan küll varuda jõudu viimaseks kilomeetriks - seal läheb seda vaja. Minu 2010.a. muljed on natuke pikemalt kirja pandud SIIA
Õnneks on nüüd lõppude lõpuks ilmad ka kevade nägu näitama hakanud, mis tähendab seda, et sel pühapäeval tuleb suund Pärnu poole võtta ja sealt edasi Rannametsa sõita. Kuigi jooksuvormist midagi suurt rääkida ei ole ja enne kui säärelihas päris korras ei ole ma ka jooksma ei hakka, oleks juba lausa raske 3-dat nädalavahetust spordiüritusest kõrvale jääda - osalemata jäi nii Otepää-Tartu jooksul kui Nõmme Maanteejooksul. Et seda kurvavõitu rida mitte jätkata, võtan üle pika aja välja käimiskepid, et osaleda siis Luiteretkel ehk kepikõnnil samal rajal, kus jooksjad jooksevad. Ka tore kogemus ja korraliku trenni saab igal juhul. Igatahes tänan kõiki, kes andsid häid soovitusi minu probleemile - Kuidas säärelihase valust vabaneda? Olen järginud nüüd juba 2 nädalat loo kommenteerijate poolt antud nõuandeid ja tulemused on märkimisväärsed. Sellest kirjutan lähiajal ka pikemalt.
Jooksu kohta rohkem on kirjas Pärnu Kahe Silla klubi kodulehel ja lisaks on ka väga aktiivne ja tegus FB lehekülg, mis hoiab hästi kursis kõigi vajalike uudistega.
Seega - kohtumiseni pühapäeval Rannametsas!
 |
| Meenutused aastast 2010 - finišini on jäänud loetud sammud |
Õnneks on nüüd lõppude lõpuks ilmad ka kevade nägu näitama hakanud, mis tähendab seda, et sel pühapäeval tuleb suund Pärnu poole võtta ja sealt edasi Rannametsa sõita. Kuigi jooksuvormist midagi suurt rääkida ei ole ja enne kui säärelihas päris korras ei ole ma ka jooksma ei hakka, oleks juba lausa raske 3-dat nädalavahetust spordiüritusest kõrvale jääda - osalemata jäi nii Otepää-Tartu jooksul kui Nõmme Maanteejooksul. Et seda kurvavõitu rida mitte jätkata, võtan üle pika aja välja käimiskepid, et osaleda siis Luiteretkel ehk kepikõnnil samal rajal, kus jooksjad jooksevad. Ka tore kogemus ja korraliku trenni saab igal juhul. Igatahes tänan kõiki, kes andsid häid soovitusi minu probleemile - Kuidas säärelihase valust vabaneda? Olen järginud nüüd juba 2 nädalat loo kommenteerijate poolt antud nõuandeid ja tulemused on märkimisväärsed. Sellest kirjutan lähiajal ka pikemalt.
Jooksu kohta rohkem on kirjas Pärnu Kahe Silla klubi kodulehel ja lisaks on ka väga aktiivne ja tegus FB lehekülg, mis hoiab hästi kursis kõigi vajalike uudistega.
Seega - kohtumiseni pühapäeval Rannametsas!
4 comments:
Endal ka plaan sinna minna. See jah tõsi, et see jooks nõuab tegelikult päris head treenitust, samas võib vaikselt ka läbi joosta. Aga usun et ka kepiknd annad päris hea koormuse, sest ronimist on kõvasti :)
Jah, annab ikka koormuse. Kuna valin seekord nõrgema ala, pean siis 2 ringi tegema:)
ma pole üldse kindel, kas kepikõnd ikka annab väiksema koormuse või mitte :D:P
aga kõik oleneb, kuidas võistlust võtta - ka joostes saab kergelt ja nautides teha!
mägedes on igal juhul säärelihasele tugev mõju, ma usun! ma olin seal jooksul vist üleeelmine aasta pealtvaatajana ja läbinud pole kordagi aga kuna ise Pärnu kandist pärit, siis see kant seal tuttav niisamagi ja jalutatud mägedes piisavalt, teame teame... :D:P
Tegelikult ei tahagi mitte väikest koormust vaid enne kui säärelihas ei ole 100% OK, teen jooksu asemel muid alasid.
Kepikõnd annab väga kõva koormuse, kui seda täiel võimsusel teha. Olen varem ka paaril korral võistlustel kepikõndi teinud - nt. ümber Viljandi järve ja eks tunne peale finišit on väga sarnane jooksmisega.
Post a Comment