Rullid alla ja kihutama!

Selliste ilmadega nagu viimase nädala jooksul, on tõeline rõõm avada rullihooaeg. Tänaseks olen peale pikka jalavigastustest tingitud pausi peaaegu 2 kuud igapäevaselt tegelenud käimise ja kepikõnniga ning võib öelda, et mingi minimaalne vastupidavus ja vorm on isegi tekkinud. Ühe suurema üllatusena on 2 kuud kepikõndi tekitanud käelihastes uskumatult suured muutused - seda tasub järele proovida :)

Nüüd on aga viimane aeg lisaks kepikõnnile hakata tegelema ka muude aladega ja nii see rulluisuhooaeg siis avatud saigi. Olles juba käimisega vägagi ära harjunud, oleksin rullidel kohe algatuseks äärepealt selili käinud - õnneks siiski vedas! Lillepi pargi ringid kihutamiseks eriti hästi ei sobi - rada on täis väga erineva tasemega harrastajaid ning osa liiklejaid liigub ka vastassuunas. Muidugi oli ka aeg selles mõttes trenniks vale, et rahvast rajal kõige rohkem.

Sellel rullirajal saan sõita 13-14 juunil

Uisutamise juures tekitab muidugi kõige rohkem emotsioone kihutamine - vaadata järjekordse sirge alguses, et mitmest uisutajast nüüd järgmise paarisaja meetri jooksul mööda saab. Minust sõideti ikka ka trenni jooksul mööda - kaks Rullibaasi särkides sõitjat. Ühele oleks võinud isegi tuulde võtta, aga kuna oli esimene trenn uiskudel, võtsin natuke kergemalt ...

Ootan juba seda päeva, et füüsiline vorm võimaldaks sõita rulluisuvõistlustel mõnes arvestatava kiirusega liikuvas suures grupis!