Eilne tööpäev oli tavaline nädalasisene päev - hommikul 6.20 üles, natuke peale kella 7-t Tartu poole; 10-st 14-ni Tartus; kell 15.30 esimene normaalne söömine - muidugi Eesti parimas söögikohas Sämmi Grillis Mäos ja kell 17.00 olingi juba töölt kodus tagasi. Seejärel pidanuks toimuma rullitrenn ... aga ei toimunud.
Seda, et lähem aeg tuleb natuke probleemne, oli tunda juba eelmise nädala laupäeval ja iga päevaga sai see aina selgemaks. Eile oli juba selline päev, kus jalad (ikka needsamad luuümbrised) valutasid juba 24 tundi järjest ja piisavalt nii tugevasti, et takistasid juba ka natuke käimist. Mida sa siis veel rullitad kui käiagi õieti ei saa.
Selle suurepärase olukorra tähistamiseks tegin eile õhtul 1 pudeli punast veini ja mõtlesin elu üle järele :) Ei teagi, kas pidada süüdlaseks seda Lõuna-Aafrika jube head veini või midagi muud, aga jõudsin huvitavale järeldusele - mida kehvemini läheb spordiga seotud tegevustes, seda paremini läheb kõigis muudes eluvaldkondades. Ja kuna see on nii olnud juba 2 aasta ringis, siis hakkab see seaduspärasuseks muutuma!
Elus peab ju kõik tasakaalus olema - ühes valdkonnas halvasti, teises hästi. Ei saa ju kõiges hästi minna; ega ka halvasti.
Rullitamine on nüüd muidugi mõnda aega suure küsimärgi all - ei saa ju minna sõitma, kui ilmselgelt teed endale sellega halba.
Kokkuvõttes - et olla jätkuvalt ettevõtluses edukas ja läbi selle sporti toetada, tuleb ka ise edasi sporti teha. Parajalt must huumor kogu see kombinatsioon on, aga huvitav on seis igal juhul!
Seda, et lähem aeg tuleb natuke probleemne, oli tunda juba eelmise nädala laupäeval ja iga päevaga sai see aina selgemaks. Eile oli juba selline päev, kus jalad (ikka needsamad luuümbrised) valutasid juba 24 tundi järjest ja piisavalt nii tugevasti, et takistasid juba ka natuke käimist. Mida sa siis veel rullitad kui käiagi õieti ei saa.
Selle suurepärase olukorra tähistamiseks tegin eile õhtul 1 pudeli punast veini ja mõtlesin elu üle järele :) Ei teagi, kas pidada süüdlaseks seda Lõuna-Aafrika jube head veini või midagi muud, aga jõudsin huvitavale järeldusele - mida kehvemini läheb spordiga seotud tegevustes, seda paremini läheb kõigis muudes eluvaldkondades. Ja kuna see on nii olnud juba 2 aasta ringis, siis hakkab see seaduspärasuseks muutuma!
Elus peab ju kõik tasakaalus olema - ühes valdkonnas halvasti, teises hästi. Ei saa ju kõiges hästi minna; ega ka halvasti.
Rullitamine on nüüd muidugi mõnda aega suure küsimärgi all - ei saa ju minna sõitma, kui ilmselgelt teed endale sellega halba.
Kokkuvõttes - et olla jätkuvalt ettevõtluses edukas ja läbi selle sporti toetada, tuleb ka ise edasi sporti teha. Parajalt must huumor kogu see kombinatsioon on, aga huvitav on seis igal juhul!
8 comments:
Otsi vanad uisud üles, kui muidugi pole jõudnud neid ära müüa. Endal tekkis ka peale madalatele uiskudele üleminekut mõne aja pärast hüppeliigesega probleem.
Vanad uisud said jah ära müüdud; kui nii edasi läheb, jäävad sobivatest vastupidavusaladest vist alles ainult maanteeratas ja ujumine. Parem ikka kui mitte midagi :)
mul see põletik läks just eriti hulluks pärast veini. Vana tõde tegelikult, et põletikuga tuleb juua hoopis viina või konjakit.
See on kindlasti jah õige, et vein ja õlu põletikule hästi ei mõju. Peab jääma ikka lemmikjoogi vee juurde :)
Ravi see põletik kohe kindlasti enne välja, kui sa uisud jälle jalga saad, muidu see jääbki sulle sinna lihtsalt sisse ja pärast ei taha enam kuidagi välja minna.
Tegelikult pean punastades ütlema, et mulgi pärast uisutrenni paar tundi on hüppeliigese juures luu otsad valusad, luu mitte lihas või nahk, aga ma ei saa lihtsalt hetkel endal mõne nädalast vahe sisse lubada. Aga oma kaitseks saan öelda, et ma olen üpris kindel, et see ei ole mul põletik seal, sest see on tõesti ainult mõned tunnid pärast trenni tundlik. :)
AGA ma siiralt loodan, et saad jagu sellest kiirelt!!
Päikest,
Uisuhull
Ravin ja niikaua elan kõigile neile õnnelikele kaasa, kellel on võimalus tervena Tartu Rulluisumaratonil osaleda!
Kuidas sul jalg?
Olen vahepeal tegelenud nende aladega, kus haigetele kohtadele koormust ei tule ja panen end kas täna või hiljemalt homme Tartu Rullimaratoni 48 km-le kirja. Ei saa küll selleks korralikult valmistuda, aga aeglaselt läbi sõita ikka saab - kaua oodatud sündmus ikkagi. Põhjalikuma jalgade ravi võtan ette kusagil septembris, et enne talve kõik korda saada - et saaks korralikult suusatada
Post a Comment