Selle loo kirjutamine on millegipärast juba kaks päeva edasi lükkunud. Tuleb välja, et selleks oli täiesti põhjus olemas.
Istusime täna hommikul Tartus ümber koosolekutelaua, 4 enam-vähem ühevanust meest ja ühe esimese küsimusena kerkis muidugi üles see, et kus ma olin eelmisel teisipäeval kui pidime samas koosseisus kaheks päevaks Soome sõitma. Kui ütlesin, et käisin Tartu Rullimaratonil ja noh teate, kiirabiauto ja kerge külmetamine jne, jõudsime kohe tänase POSTIMEHE ARTIKLI juurde, kust käib ka vanus 40 kriitilise piirina läbi. Minu vastuväide (olin seltskonnast kõige noorem), et mina veel ei ole ja niipea ka ei saa 40, ei läinud üldse peale - öeldi, et see 40 on selline tinglik number :) Seega, see, et võistlemine koos väga tugeva pingutusega on tervisele pigem kahjulik ettevõtmine, on vist küll peaaegu kõigile selge.
Ja kuna see on ka minule selge, et vähemalt liiga sagedane võistlemine midagi head ei tee, läksimegi eelmisel pühapäeval Pärnusse kõndima. Tartu Rullimaraton oli ju hiljuti läbitud ja Tallinna 14 km ralli seisab varsti ees.
Pärnus tervitas meid ilus suvine ilm, vägev rahvahulk ja uuenenud rada. Seda, et hoolimata ilmateatest paistab 2 Silla Jooksul alati päike ja ilm on soe, oleme kogenud nüüdseks juba 4 aastat järjest. Ka seekord näitas ilmateade veel hommikul ürituse ajaks korralikku vihma, aga saime +22 kraadi ja päikese.
Plaan oli teha tõeline "tervisepäev", pärast 9 km kõndimist käia veel SPA-s, söömas jne jne.
Plaanis oli rahulik kõndimine, seega tundus kõige mõttekam startida päris tagant otsast. Olles jõudnud peale starti üle silla tuli muidugi meelde, miks kepikõnni üritustel ei tohi tagant startida. Seekord tuletasid seda meelde seltskonnad kollastes (UHKE EESTI ÜLE) ja rohelistes (KADRI LINNAPEAKS) särkides. Kõval häälel ja üldjuhul nii nõmedat ja rumalat juttu ajades, et isegi lapsed rajal vaatasid, et mis tüübid need siia lahti lastud on, sammusid need kambad samuti kõik need 9 km läbi. Olles 2 km seda vaimset terrorit kannatanud, hakkasime vaikselt tempot tõstma, et paremas seltskonnas edasi käia ja kui juba tundus, et see ongi õnnestunud, panid need kambad meist joostes mööda, et siis uuesti kohe käima hakata. Õnneks nad sellist manöövrit rohkem ei kasutanud ja viimased 6 km sai käia heas tempos ja seltskonnas.
Kui lõpuni jäi natuke rohkem kui 2 km, küsis vana sõber minult, et kas see, kes meie ees käib, on Pärnu linnapea? Saanud jaatava vastuse, tekkis tal kohe mõte, et paneks mööda ja siis saaks twitterisse pärast säutsu panna, et "alistasin lõpumeetritel Pärnu linnapea" :) Muidugi panime mööda ja twitter sai ka ühe olulise lause võrra rikkamaks!
Tõeline tervisespordipäev lõppes muidugi Strand SPA-s, kus Suur Jüri kõigile isiklikult "Tere" ütles; seejärel korralik söömine ning kui siis vanalt sõbralt küsisin, et kuhu nüüd edasi lähme (kell oli ju alles 4), lugesin tema näost välja, et "jalutame autosse ja sõidame koju." Pärnu linnapea alistamine oli ikkagi oma väikse jälje jätnud ja sõbra ära väsitanud ...
Järgmine aasta osaleme kindlasti jälle!
Istusime täna hommikul Tartus ümber koosolekutelaua, 4 enam-vähem ühevanust meest ja ühe esimese küsimusena kerkis muidugi üles see, et kus ma olin eelmisel teisipäeval kui pidime samas koosseisus kaheks päevaks Soome sõitma. Kui ütlesin, et käisin Tartu Rullimaratonil ja noh teate, kiirabiauto ja kerge külmetamine jne, jõudsime kohe tänase POSTIMEHE ARTIKLI juurde, kust käib ka vanus 40 kriitilise piirina läbi. Minu vastuväide (olin seltskonnast kõige noorem), et mina veel ei ole ja niipea ka ei saa 40, ei läinud üldse peale - öeldi, et see 40 on selline tinglik number :) Seega, see, et võistlemine koos väga tugeva pingutusega on tervisele pigem kahjulik ettevõtmine, on vist küll peaaegu kõigile selge.
Ja kuna see on ka minule selge, et vähemalt liiga sagedane võistlemine midagi head ei tee, läksimegi eelmisel pühapäeval Pärnusse kõndima. Tartu Rullimaraton oli ju hiljuti läbitud ja Tallinna 14 km ralli seisab varsti ees.
Pärnus tervitas meid ilus suvine ilm, vägev rahvahulk ja uuenenud rada. Seda, et hoolimata ilmateatest paistab 2 Silla Jooksul alati päike ja ilm on soe, oleme kogenud nüüdseks juba 4 aastat järjest. Ka seekord näitas ilmateade veel hommikul ürituse ajaks korralikku vihma, aga saime +22 kraadi ja päikese.
Plaan oli teha tõeline "tervisepäev", pärast 9 km kõndimist käia veel SPA-s, söömas jne jne.
Plaanis oli rahulik kõndimine, seega tundus kõige mõttekam startida päris tagant otsast. Olles jõudnud peale starti üle silla tuli muidugi meelde, miks kepikõnni üritustel ei tohi tagant startida. Seekord tuletasid seda meelde seltskonnad kollastes (UHKE EESTI ÜLE) ja rohelistes (KADRI LINNAPEAKS) särkides. Kõval häälel ja üldjuhul nii nõmedat ja rumalat juttu ajades, et isegi lapsed rajal vaatasid, et mis tüübid need siia lahti lastud on, sammusid need kambad samuti kõik need 9 km läbi. Olles 2 km seda vaimset terrorit kannatanud, hakkasime vaikselt tempot tõstma, et paremas seltskonnas edasi käia ja kui juba tundus, et see ongi õnnestunud, panid need kambad meist joostes mööda, et siis uuesti kohe käima hakata. Õnneks nad sellist manöövrit rohkem ei kasutanud ja viimased 6 km sai käia heas tempos ja seltskonnas.
Kui lõpuni jäi natuke rohkem kui 2 km, küsis vana sõber minult, et kas see, kes meie ees käib, on Pärnu linnapea? Saanud jaatava vastuse, tekkis tal kohe mõte, et paneks mööda ja siis saaks twitterisse pärast säutsu panna, et "alistasin lõpumeetritel Pärnu linnapea" :) Muidugi panime mööda ja twitter sai ka ühe olulise lause võrra rikkamaks!
Tõeline tervisespordipäev lõppes muidugi Strand SPA-s, kus Suur Jüri kõigile isiklikult "Tere" ütles; seejärel korralik söömine ning kui siis vanalt sõbralt küsisin, et kuhu nüüd edasi lähme (kell oli ju alles 4), lugesin tema näost välja, et "jalutame autosse ja sõidame koju." Pärnu linnapea alistamine oli ikkagi oma väikse jälje jätnud ja sõbra ära väsitanud ...
Järgmine aasta osaleme kindlasti jälle!
No comments:
Post a Comment