Eelmise loo peale sain ühe vägeva kommentaari: "Juhtub ikka, et külmetushaigused tulevad kallale ;) Ära väga põe eilse ja tänase võistluse pärast, ees on ju ikkagi ootamas HAANJA 100!"
See oli nii vägev kommentaar, et vahepealsest külmetushaigusest pole enam midagi järgi ning ettevalmistus oktoobri lõpus toimuvaks Haanja 100 ürituseks saab jätkuda. Tegelikult võib ka öelda, et kogu see hooaeg on toimunud ettevalmistus, et hooaja lõpetuseks üks pikem distants läbida.
Peale väikseid haiguseid on nüüd kaks esimest väga rahulikku käimist kepikõnnina Pirital tehtud (tempo 6 km/h) ja homme ootab ees Järve metsa avastamine.
Ettevalmistusprotsess saab olema huvitav. 6,5 nädalat on jäänud ja selle ajaga väga suurt imet korda ei saada; väiksemaid imesid jõuab aga juhtuda küll. Plaanin need 6,5 nädalat spordi osas teha nii, et igal nädalal toimub 4 trenni (teisipäev, neljapäev, laupäev, pühapäev); trennid mööduvad kas kepikõnni või jooksuga ja kõik trennid toimuvad maastikul ning osad ka raskemal maastikul - näiteks on üks hea koht Pirita metsas Ambrose mägi :) Ja muidugi mahub 6,5 nädala sisse 3 pikka otsa (vastavalt 3, 4 ja 5 tundi), et paremini valmis olla pikaks pingutuseks. Aga kõige suuremad reservid füüsilise vormi parandamiseks on ikka trennivälised ja kui õnnestub need kõik enda kasuks tööle panna, saab vorm päris ilus olema oktoobri lõpuks.
Huvitav on olnud jälgida inimeste reaktsioone, kellele olen rääkinud plaanist minna Haanja 100-le. Kes on rohkem spordiga kokku puutunud, on kõik olnud väga positiivselt meelestatud: "Muidugi!"; "Lahe!"; "Hea mõte hooaja lõpetuseks!"; ... ja kui järele mõelda, ega kellegile, kes ei ole otseselt spordiga seotud, ei olegi sellest plaanist rääkinud :)
Muuseas olen enda jaoks valmis mõelnud ka varuvariandi, et kui enne Haanja 100-t peaks endal jälle midagi tervisega juhtuma - et mis siis saab? Jälle kogu ettevalmistus vastu taevast?! Ei - seekord läheb siis nii, et esimesel võimalusel teen sama asja ära Pirita metsas 7,2 km pikkusel ringil - loodan muidugi, et seda varuvarianti kasutama ei pea!
See oli nii vägev kommentaar, et vahepealsest külmetushaigusest pole enam midagi järgi ning ettevalmistus oktoobri lõpus toimuvaks Haanja 100 ürituseks saab jätkuda. Tegelikult võib ka öelda, et kogu see hooaeg on toimunud ettevalmistus, et hooaja lõpetuseks üks pikem distants läbida.
Peale väikseid haiguseid on nüüd kaks esimest väga rahulikku käimist kepikõnnina Pirital tehtud (tempo 6 km/h) ja homme ootab ees Järve metsa avastamine.
Ettevalmistusprotsess saab olema huvitav. 6,5 nädalat on jäänud ja selle ajaga väga suurt imet korda ei saada; väiksemaid imesid jõuab aga juhtuda küll. Plaanin need 6,5 nädalat spordi osas teha nii, et igal nädalal toimub 4 trenni (teisipäev, neljapäev, laupäev, pühapäev); trennid mööduvad kas kepikõnni või jooksuga ja kõik trennid toimuvad maastikul ning osad ka raskemal maastikul - näiteks on üks hea koht Pirita metsas Ambrose mägi :) Ja muidugi mahub 6,5 nädala sisse 3 pikka otsa (vastavalt 3, 4 ja 5 tundi), et paremini valmis olla pikaks pingutuseks. Aga kõige suuremad reservid füüsilise vormi parandamiseks on ikka trennivälised ja kui õnnestub need kõik enda kasuks tööle panna, saab vorm päris ilus olema oktoobri lõpuks.
Huvitav on olnud jälgida inimeste reaktsioone, kellele olen rääkinud plaanist minna Haanja 100-le. Kes on rohkem spordiga kokku puutunud, on kõik olnud väga positiivselt meelestatud: "Muidugi!"; "Lahe!"; "Hea mõte hooaja lõpetuseks!"; ... ja kui järele mõelda, ega kellegile, kes ei ole otseselt spordiga seotud, ei olegi sellest plaanist rääkinud :)
Muuseas olen enda jaoks valmis mõelnud ka varuvariandi, et kui enne Haanja 100-t peaks endal jälle midagi tervisega juhtuma - et mis siis saab? Jälle kogu ettevalmistus vastu taevast?! Ei - seekord läheb siis nii, et esimesel võimalusel teen sama asja ära Pirita metsas 7,2 km pikkusel ringil - loodan muidugi, et seda varuvarianti kasutama ei pea!
 |
| Kui juba Haanjasse minna, tuleb ka Rõuges ära käia |
No comments:
Post a Comment