Kui septembri alguses sai tehtud lõplik otsus oktoobri lõpus Haanjas üks pikem jooks teha, oli seis tegelikult päris huvitav. Füüsiline vorm tänu rullitamisele ja jõutreeningutele päris korralik, aga jooksmise osas valitses üks suur küsimärk. Olin jalaprobleemide (mõlemal jalal luuümbrise põletikud) tõttu jooksnud enne septembrit sel aastal tervelt 2 korda - üks kord juunis Saaremaal ja teine kord juulis Tallinnas. Vähevõitu. Aga usku, et uuesti jooksma saan, oli kõvasti.
Mida ma siis ikkagi tegin, et ilma igasuguse meditsiinilise abita uuesti jooksma sain hakata ning juba 4 nädalat peale esimesi jooksukatsetusi jooksin vabalt mägisel maastikul 3 tundi järjest ja sealt edasi aina rohkem?
Kuigi järgnev jutt võib tunduda imelik ja mõnele lugejale võib ka tunduda, et blogi autor on kergelt ära pööranud, panen ikkagi kirja, milline oli minu meetod pikka aega kestnud tervisprobleemist jagusaamisel. Ma ei tea, kas see meetod ka kedagi teist aitab, aga ise kasutasin juba teist korda ning mõlemal korral on tervisega seotud probleemid lahendatud saanud. Seega, head lugemist :)
Esimese asjana tegin täiesti kindlaks, et probleem, mida lahendama hakkan, on luuümbrise põletik ja see on mõlemal jalal. Teiseks püstitasin endale selge eesmärgi, et luuümbrise põletike seisund peab hakkama järk-järgult paranema ning 26. oktoobri hommikul kella 7-ks peavad jalad olema nii terved, et luuümbrise põletikest tulenevaid probleeme enam tunda ei ole ehk jalad on jooksmiseks terved.
Kuna arstide soovitus on luuümbrise põletike korral jooksukoormus täiesti maha võtta ja sportlikud tegevused piirduvad rattasõidu ja ujumisega, siis polnud mul mõtet arstide poole pöörduda. Aega oli ju ainult 7 nädalat, et pikk jooks ära teha. Seega tuli kasutusele võtta teine meetod. Kirjutatud on nii sellest meetodist, mida kasutasin kui ka paljudest muudest headest meetoditest selles raamatus:
Milline nägi välja minu ravimeetod, millega uuesti väga lühikese aja jooksul jooksma sain?
Esimese asjana hakkasin tasahaaval oma kehas muutma aluselise-happelise tasakaalu. Sest kui põletik on kusagil sees, siis see ei lähe ära happelisest keskkonnast. Tegin väga väikseid muutusi - lõpetasin alkoholitarbimise ja väljas söömise - s.t. kõik söögid olid kodus tehtud. Samuti oli väga tagasihoidlik magusa tarbimise osakaal. Teiseks tuli vähendada kehakaalu - see mõjub ju jooksmisele hästi. 7 nädalat ja 7%. Need kõik olid lihtsad muutused ja nende muutuste mõju hakkas tunda olema juba mõned päevad peale rakendamist oluliselt parema enesetunde ja suurema energiataseme näol. Oluline oli ka see, et korraga rakendatud muutused oleksid väiksed.
Teine suurem muutus on õpitud raamatust "Maagia". Ja põhimõtte sõnastasin enda jaoks nii: "Saad kõike, mida tahad. Kui ikka väga tahad."
Meetod põhineb visualiseerimisel ja mina rakendasin seda meetodit kõigi trennide ajal ehk kokku 7 nädala jooksul 28 korda.
1. Läksin mõttes ajas tagasi ja elasin uuesti läbi oma senise elu 3 väga ilusat hetke. Nende hetkede meenutamine tõi alati automaatselt naeratuse näole;
2. Tuletasin endale meelde, millised kehaosad on mul täiesti terved ja toimivad ideaalselt. Kuna need on praktiliselt kõik peale jalgade, oli see ülesanne väga kerge ja tekitas samuti väga hea tuju;
3. Kujutasin ette, kuidas Haanjas vähemalt 70 km tervete jalgadega ära läbin. Haanja rajad on minu jaoks väga tuttavad ning hea oli ette kujutada raja huvitavamaid kohti!
Ja niimoodi tegingi 28 korda - ajas tagasi minek, kõige hea meeldetuletamine, mis täna olemas on ja ettepoole visualiseerimine.
Jooksma sain kohe hakata, jalad praktiliselt enam tunda pole andnud ja 26. oktoobriks olin füüsiliselt 100% valmis pikka jooksu tegema. Kahjuks vedas tervis teise koha pealt kõvasti alt ja ultrajooks lükkus edasi, aga kuna ma tõesti väga tahtsin uuesti jooksma hakata ja seda ka edaspidi väga pikalt teha, siis on see nüüd võimalik. Juba 8-dat nädalat järjest!
Võib öelda, et see 7-nädalane ettevalmistusprotsess Haanja Jala100-ks kuulub kahtlemata minu senise elu tipphetkede hulka ja jääb elu lõpuni väga eredalt meelde.
Mida ma siis ikkagi tegin, et ilma igasuguse meditsiinilise abita uuesti jooksma sain hakata ning juba 4 nädalat peale esimesi jooksukatsetusi jooksin vabalt mägisel maastikul 3 tundi järjest ja sealt edasi aina rohkem?
Kuigi järgnev jutt võib tunduda imelik ja mõnele lugejale võib ka tunduda, et blogi autor on kergelt ära pööranud, panen ikkagi kirja, milline oli minu meetod pikka aega kestnud tervisprobleemist jagusaamisel. Ma ei tea, kas see meetod ka kedagi teist aitab, aga ise kasutasin juba teist korda ning mõlemal korral on tervisega seotud probleemid lahendatud saanud. Seega, head lugemist :)
Esimese asjana tegin täiesti kindlaks, et probleem, mida lahendama hakkan, on luuümbrise põletik ja see on mõlemal jalal. Teiseks püstitasin endale selge eesmärgi, et luuümbrise põletike seisund peab hakkama järk-järgult paranema ning 26. oktoobri hommikul kella 7-ks peavad jalad olema nii terved, et luuümbrise põletikest tulenevaid probleeme enam tunda ei ole ehk jalad on jooksmiseks terved.
Kuna arstide soovitus on luuümbrise põletike korral jooksukoormus täiesti maha võtta ja sportlikud tegevused piirduvad rattasõidu ja ujumisega, siis polnud mul mõtet arstide poole pöörduda. Aega oli ju ainult 7 nädalat, et pikk jooks ära teha. Seega tuli kasutusele võtta teine meetod. Kirjutatud on nii sellest meetodist, mida kasutasin kui ka paljudest muudest headest meetoditest selles raamatus:
Milline nägi välja minu ravimeetod, millega uuesti väga lühikese aja jooksul jooksma sain?
Esimese asjana hakkasin tasahaaval oma kehas muutma aluselise-happelise tasakaalu. Sest kui põletik on kusagil sees, siis see ei lähe ära happelisest keskkonnast. Tegin väga väikseid muutusi - lõpetasin alkoholitarbimise ja väljas söömise - s.t. kõik söögid olid kodus tehtud. Samuti oli väga tagasihoidlik magusa tarbimise osakaal. Teiseks tuli vähendada kehakaalu - see mõjub ju jooksmisele hästi. 7 nädalat ja 7%. Need kõik olid lihtsad muutused ja nende muutuste mõju hakkas tunda olema juba mõned päevad peale rakendamist oluliselt parema enesetunde ja suurema energiataseme näol. Oluline oli ka see, et korraga rakendatud muutused oleksid väiksed.
Teine suurem muutus on õpitud raamatust "Maagia". Ja põhimõtte sõnastasin enda jaoks nii: "Saad kõike, mida tahad. Kui ikka väga tahad."
Meetod põhineb visualiseerimisel ja mina rakendasin seda meetodit kõigi trennide ajal ehk kokku 7 nädala jooksul 28 korda.
1. Läksin mõttes ajas tagasi ja elasin uuesti läbi oma senise elu 3 väga ilusat hetke. Nende hetkede meenutamine tõi alati automaatselt naeratuse näole;
2. Tuletasin endale meelde, millised kehaosad on mul täiesti terved ja toimivad ideaalselt. Kuna need on praktiliselt kõik peale jalgade, oli see ülesanne väga kerge ja tekitas samuti väga hea tuju;
3. Kujutasin ette, kuidas Haanjas vähemalt 70 km tervete jalgadega ära läbin. Haanja rajad on minu jaoks väga tuttavad ning hea oli ette kujutada raja huvitavamaid kohti!
Ja niimoodi tegingi 28 korda - ajas tagasi minek, kõige hea meeldetuletamine, mis täna olemas on ja ettepoole visualiseerimine.
Jooksma sain kohe hakata, jalad praktiliselt enam tunda pole andnud ja 26. oktoobriks olin füüsiliselt 100% valmis pikka jooksu tegema. Kahjuks vedas tervis teise koha pealt kõvasti alt ja ultrajooks lükkus edasi, aga kuna ma tõesti väga tahtsin uuesti jooksma hakata ja seda ka edaspidi väga pikalt teha, siis on see nüüd võimalik. Juba 8-dat nädalat järjest!
Võib öelda, et see 7-nädalane ettevalmistusprotsess Haanja Jala100-ks kuulub kahtlemata minu senise elu tipphetkede hulka ja jääb elu lõpuni väga eredalt meelde.
2 comments:
tegelikult tuleb päriselt ka trennis käia.
ja lõike panna niiet..
Superkompensatsioon
ikka, ikka, muidu jäävad ju trennid igavaks ka kui neid koguaeg ühtemoodi teha. Ja kuna nüüd õnnestus jalad terveks ka "nõiduda", ei olegi enam panemisele ühtki takistust
Post a Comment