Selle nädala võtmesõnadeks minu jaoks on olnud "127 tundi". Fantastiline film, mida käisime vaatamas pühapäeva õhtul ja millest saadud sõnumeid olen endas kandnud terve selle nädala. Kui enne tundus vahel, et mul on raske - tööd on palju ja tuleb juurde; pikad jooksutreeningud on vahel rasked; igapäevane lumelükkamine on vahel väsitav .. :) - siis filmist sain sellise inspiratsiooni, et terve see nädal on vaatamata oma igas mõttes pingelisusele tundunud väga lõbus ja rõõmus.
Mis on teinud selle nädala erinevamaks eelmistest ?
- pingelisem töögraafik; palju kliendikohtumisi;
- suuremad muutused söömises; suhkrukogused lähenevad nullile;
- hommikune ärkamine 6-7 ajal tavapärase kella 9 ajal.
Need kõik muutused löövad muidugi välja jooksurajal, kus on tulnud pingutada varasemast märksa rohkem, et omatehtud plaanid täidetud saaksid ja nädalalõpus ootavad veel selle nädala kõige raskemad jooksud ees.
Ja siis, kui ongi kõige raskem, on väga hea meenutada filmi "127 tundi" ja Aron Ralston`it ning mõelda see asi enda jaoks ümber - "Kas mul ikka on raske ?" EI OLE !
Mis on teinud selle nädala erinevamaks eelmistest ?
- pingelisem töögraafik; palju kliendikohtumisi;
- suuremad muutused söömises; suhkrukogused lähenevad nullile;
- hommikune ärkamine 6-7 ajal tavapärase kella 9 ajal.
Need kõik muutused löövad muidugi välja jooksurajal, kus on tulnud pingutada varasemast märksa rohkem, et omatehtud plaanid täidetud saaksid ja nädalalõpus ootavad veel selle nädala kõige raskemad jooksud ees.
Ja siis, kui ongi kõige raskem, on väga hea meenutada filmi "127 tundi" ja Aron Ralston`it ning mõelda see asi enda jaoks ümber - "Kas mul ikka on raske ?" EI OLE !
No comments:
Post a Comment