Eestis on väga hästi toimiv rullimaratonide sari EMT Rullituur. Sel aastal oli sarjas suve jooksul 7 etappi. Ja kui 7 etapile lisada veel Tartu rullimaraton ning mõned kohalikud võistlused, ongi terve suvi, peaaegu kõik nädalavahetused, võistlustega täidetud.
EMT Rullituur on nii hästi korraldatud võistlussari, et kuni selle hooajani ei tulnud mul mõtetki pähe, et kuhugi Eestist väljapoole sõitma minna. Ja imelik küll, see liiga hea korraldus ongi osutunud takistuseks välisvõistlustele minekul :) Ilmselt mitte ainult minu vaid ka paljude teiste rulluisutajate jaoks.
Aga Eestis võistlemisel on ka üks puudus - kui Tartu rullimaraton välja jätta, siis teistel võistlustel pealtvaatajad puuduvad. Või hea küll, needsamad ca. 20 inimest on igal etapil raja ääres, kes olid seal juba aasta 2008 võistlustel. Ja kui niimoodi sõidad Raplas ja Viitnal ja Pärnus ja Peipsi ääres kuni Laagri Maksimarketi taguse rajani välja, siis, olles enda vastu aus, tuleb öelda, et liigseid emotsioone ei teki. Hoolimata võistluste suurepärasest korraldusest. Kui ikkagi kesksuvel Pärnu kesklinnas ei leia pealtvaatajad teed rullivõistlustele üles, tuleb ise hakata käima seal, kus rulluisutamine on rahva seas populaarne.
Ning selle hooaja välisvõistlused - Ostravas ja Berliinis - olid hoopis teistsugused kui võistlused Eestis. Publikut oli palju, emotsioone oli palju, rajad olid huvitavad. Ja kuigi korraldus oli tagasihoidlikum kui Eestis, jäid emotsioonid väga positiivsed. Lausa nii positiivsed, et järgmise aasta võistluskalender ongi planeeritud peamiselt Kesk- ja Lõuna-Euroopasse. Pole ju mõtet liigselt mõelda, et miks rulluisutamine on Eestis nii väikese populaarsusega - hakkaks hoopis ise edaspidi käima seal kus rulluisutamise populaarsus on suurem kui Eestis.
EMT Rullituur on nii hästi korraldatud võistlussari, et kuni selle hooajani ei tulnud mul mõtetki pähe, et kuhugi Eestist väljapoole sõitma minna. Ja imelik küll, see liiga hea korraldus ongi osutunud takistuseks välisvõistlustele minekul :) Ilmselt mitte ainult minu vaid ka paljude teiste rulluisutajate jaoks.
Aga Eestis võistlemisel on ka üks puudus - kui Tartu rullimaraton välja jätta, siis teistel võistlustel pealtvaatajad puuduvad. Või hea küll, needsamad ca. 20 inimest on igal etapil raja ääres, kes olid seal juba aasta 2008 võistlustel. Ja kui niimoodi sõidad Raplas ja Viitnal ja Pärnus ja Peipsi ääres kuni Laagri Maksimarketi taguse rajani välja, siis, olles enda vastu aus, tuleb öelda, et liigseid emotsioone ei teki. Hoolimata võistluste suurepärasest korraldusest. Kui ikkagi kesksuvel Pärnu kesklinnas ei leia pealtvaatajad teed rullivõistlustele üles, tuleb ise hakata käima seal, kus rulluisutamine on rahva seas populaarne.
Ning selle hooaja välisvõistlused - Ostravas ja Berliinis - olid hoopis teistsugused kui võistlused Eestis. Publikut oli palju, emotsioone oli palju, rajad olid huvitavad. Ja kuigi korraldus oli tagasihoidlikum kui Eestis, jäid emotsioonid väga positiivsed. Lausa nii positiivsed, et järgmise aasta võistluskalender ongi planeeritud peamiselt Kesk- ja Lõuna-Euroopasse. Pole ju mõtet liigselt mõelda, et miks rulluisutamine on Eestis nii väikese populaarsusega - hakkaks hoopis ise edaspidi käima seal kus rulluisutamise populaarsus on suurem kui Eestis.
 |
| Berliin, enne starti |
No comments:
Post a Comment