Sunday, September 10, 2017

10.09.2017

Tegelikult oleksin pidanud algse plaani järgi sõitma rulluisumaratoni täna Šveitsis, Engadinis, mägedes. Tegemist ikkagi Swiss Skate Touri finaaletapiga ja koht ka looduslikult väga ilus. Kuid mitmetel põhjustel jäi see reis ette võtmata, neist kõige tagasihoidlikum oli see, et septembris võib sealkandis ilm olla rulluisutamiseks mitte väga sobiv. Ning vaadates täna hommikul Engadini maratoni ülekannet, siis nii oligi - temperatuur +1 kraadi, lörtsisadu, kõik märg ja külm. Ja selle maratoni eripära on ju veel see, et laskumistel lähevad kiirused kuni 90 km/h - märja asfaldiga nõuab see päris head uisuvalitsemist ... ja julgust. Kuid ikkagi on natuke kahju, et tänane maraton Engadinis jäi minu poolt läbimata, see oleks kauaks meelde jäänud.

Positiivne on see, et Engadini-teemal pole kaua mõtet heietada, sest juba 13 päeva pärast toimub Berliinis iga-aastane nö. aasta sündmus rulluisutajate jaoks - Berliini rulluisumaraton. Traditsiooniline võistluseelne kiri Berliinist on samuti käes:

Dear Andres Keba, 

Are you ready for #beatberlin42? 

We are delighted to send you the last information for your personal BMW BERLIN-MARATHON 2017 adventure

Mis siis ikka - natuke alla 2 nädala veel aega ja lähemegi tervelt neljaks päevaks Berliini, et ühelt poolt jätkata jalgratastel linna avastamist ja teiselt poolt sõita võimalikult kiirelt läbi Berliini rulluisumaraton!

Berliin 2014

Monday, August 21, 2017

Maraton on Elamus ehk minu Tartu Rulluisumaraton 2017

Kuigi jõudsin Tartusse juba laupäeval ja käisin korra ka Tartu Rulluisumaratoni raames toimunud sprindivõistlusi vaatamas, oli põhiüritus ikkagi planeeritud pühapäeva hommikusse. Nimelt algas 21,1 km distants kell 11.00.

Ilm oli rulluisutamiseks ideaalne - ca. 18 kraadi sooja ja kerge tuul, osalejaid ka 21,1 km distantsil Eesti rullivõistluste kohta väga palju (lõpetajaid tuli kokku 253) ja kell 11.00 koos Tartu Maratoni hümniga kõik poolmaratonil osalejad ka teele läksid.

Nii nagu eelmises loos kirjutasin, oli minu selle aasta sõidu taktika teistsugune - sõita terve distants pigem rahulikus tempos ja kindlasti mitte üle pingutada, sest tervislik seisund ei ole täna suuremaks pingutuseks valmis. Alguses oli taktikast väga lihtne kinni pidada - tuul oli esimene pool distantsist tagant ja rullid veeresid nagu iseenesest edasi - ikka väga kerged olid esimesed 10 km.

Ei tea kas oli see tänu üldisele madalale tempole või on kaasa aidanud sellesuvised Käärikul-Otepääl sõitmised, aga Tartu Rulluisumaratoni tõusud tundusid sel korral kuidagi kerged ja mägedest ülessõitmine kujunes puhtaks rõõmuks.

Kui esimesed 10 km olid kerged, siis peale tagasipööret läks tänu vastutuulele natuke raskemaks, aga leides jälle sobiva grupi ning vaheldumisi vedades said ka vastutuulelõigud ilusasti sõidetud. 21,1 km on ikka väga mõnus distants Tartus võrreldes 42,2 km-ga - natuke sõitmist ja juba finiš paistabki - seekord kulus aega 55:46 ja kohaks tuli 87.

Mulle see sõit meeldis. Vaatamata tagasihoitud tempole oli kerge väsimus ikka sees peale finišit, ilus medal kaela ja juba paarkümmend minutit peale lõpetamist olingi lähedalasuvas veekeskuses :)

Ning seekord võib tõesti öelda - Maraton on Elamus!


Monday, August 14, 2017

See Tartu Rulluisumaraton tuleb teistmoodi, kahjuks ...

Alustame natuke kaugemalt. Kui juuni keskpaigas olime Ostravas ja tegin enda ühe kiirema sõidu rulluisurajal, tundus kõik minevat ülesmäge, aga juba paar nädalat hiljem toimunud Pärnu rulluisumaratonil lõppes jõud kummaliselt otsa juba suhteliselt sõidu algusosas. Jah, sõitsin hambad ristis lõpuni et mitte katkestamist kirja saada, aga selle sõidu hinnaks oli kohe järgmisest hommikust alanud kolmepäevane haigus. Tagantjärgi tark olles - oleks pidanud kohe kõrvale astuma kui saabus ebaloomulikult raske tunne. Aga tagantjärgi on ju kõik targad ...

Varsti peale Pärnu etappi järgnes treeninglaager Käärikul ja seal oli juba 100% tunda, et samamoodi enam edasi minna ei saa - tuleb jõuda põhjus(te) jälile miks nii kiirelt jõud otsa saab. Nii vähe seda trenni ka see aasta ju tehtud ei ole et üldse ei peaks sõita jõudma.

Saigi ette võetud käik arsti juurde ja analüüsitud põhjalikult verenäitajaid ja tehtud EKG. Analüüsid näitasid ära põhjused miks ma viimasel ajal üldse sõita ei jõua ja kuna nüüd on põhjused teada saab nendega tegeleda ja lootus on olemas, et kõik vajalikud verenäitajad saavad normi kusagil 3-4 kuuga ja see peaks andma ka spordirajal nö. uue hingamise.

Kahjuks aga jäävad nende 3-4 kuu sisse selle aasta rulluisutamise hooaja tähtsündmused - kodumaine suurim võistlus Tartu Rulluisumaraton ja maailma suurim Berliini rulluisumaraton. Kui algselt mõtlesin mõlemast loobuda, siis tänase seisuga lähen sõidan vähemalt Tartus poolmaratoni rahulikus tempos läbi - muidu tunduks see rullihooaeg erakordselt mage - trenni on tehtud, aga käidud ainult üksikutel võistlustel.

Minu esimene Tartu Rulluisumaraton (2008) osutus
väga väsitavaks, nagu pildilt näha

Seega siis seekord Tartu Rulluisumaratonil 21,1 km ja rivi tagaotsas kulgemine. Aga nagu ütleb ju ka Tartu Rulluisumaratoni loosung - Maraton on Elamus! Loodan seda seekord ka ise kogeda :)

Friday, August 4, 2017

Ees ootab Jõgeva rulluisumaraton

Vahepealne aeg juuni keskpaigast (millal viimati siia kirjutasin) kuni augusti alguseni on läinud sportlikus mõttes huvitavalt - sõidetud sai Pärnu rulluisumaratonil poolmaratoni, käidud rulluisutajatega treeninglaagris Käärikul, ostetud üle paljude aastate endale korralik maanteeratas kui siinkohal ainult kõige suuremad sündmused välja tuua. Nendest vahepealsetest tegemistest hakkan pikemalt tagantjärgi kirjutama järgmise nädala teises pooles kui seisab ees järgmine Kääriku-laager nooremate sportlastega - siis on vaba aega natuke rohkem käes ja sportlikus keskkonnas on hea spordiga seotud lugusid ka kirja panna.

Aga juba ülehomme ootab ees Rullituuri kolmas etapp - Jõgeva rulluisumaraton, kus poolpika distantsi pikkuseks on seekord 18,4 km -s.t 4 ringi Jõgeva linna tänavatel. Varasematel aastatel on Jõgeva rulluisumaratoni tuntud rohkem Kalevipoja rulluisumaratoni nime all ja on see toimunud kas Peipsi ääres või siis viimastel aastatel Jõgevalt natuke Peipsi poole ka eraldistardist sõiduna. See aasta siis jälle ühisstart ja on jõutud linnatänavatele. 

Kõige parema tulemuse saavutaksin ma pühapäeval juhul kui oleks võimalikult kehv ilm - sajaks tugevalt ja oleks jahe - selliseks ilmaks on mul parim rulluisuvarustus olemas ja teeksin ilmselt enda Rullituuri ajaloos "elu sõidu" - seega kui ilma peale mõelda, siis "loodame halvimat" :)

Aga tulemus tulemuseks - tegelikult ootan Rullituuri järjekordset etappi peamiselt ikka põhjusel, et saab üle 4 nädala näha jälle paljusid sõpru-tuttavaid kellest paljusid näengi ainult Rullituuril. Ja juba sellepärast katsungi alati ca. 2 tundi enne starti kohal olla, et saaks kõik jutud ära räägitud.

Aga täna-homme saab veel kergelt treenida - täna vist rattaga (asfalt märjavõitu kohati ja rullisõiduks hästi ei sobi) ja homme õhtul äkki veel väike rullisõit nagu sel aastal tavaks on saanud võistluseelsetel õhtutel.




Kohtumiseni pühapäeva hommikul Jõgeval!

Wednesday, June 21, 2017

Hädad käivad ikka mööda inimesi

Mul oli selleks nädalaks üks suurem spordialane plaan - joosta 22. juunil Pärnumaal poolmaraton. Kunagi ammustel aegadel olen poolmaratone mitmeid kordi jooksnud, aga viimastel aastatel nii pika distantsini jõudnud ei ole kahjuks.

Marathon100 andmebaasist leidsin isegi ühe tulemuse kaugetest aegadest:

1:28:39 Andres Keba, 1974 M18-19 Vändra maraton (21 km) 14.08.1993

Kui siiani on see võistluste hooaeg alates aprilli algusest kuni möödunud laupäevase Ostrava sõiduni läinud tervise mõttes ilusasti, s.t. haigused pole ühtki võistlust seganud, siis nüüd läheb teisiti. Juba möödunud laupäeva õhtul peale Ostravas toimunud Open 10 km sõitu oli kuidagi väsinud olek ja pea valutas, aga ei midagi väga hullu. Kehvemaks läks pühapäeva hommikul kui saabus tugev kõhuvalu, mis kestis õhtuni välja, lisaks tuli veel ka palavik 37,5. Sellises olekus terve päev reisida Tšehhi-Poola-Eesti ei olnud väga lihtne. Palavik küll kaua ei kestnud, aga nõrk olek vältas veel ka esmaspäeval ja teisipäeval ning alles täna lähen esimesse kergemasse trenni peale laupäevast võistlust. Selge on see, et sellises olekus võiksin küll minna rulluiskudel kasvõi maratoni omas tempos läbima, aga poolmaraton joostes käiks üle jõu - pole mõtet minna lihtsalt läbima ja kehva kohta saama ning ennast surmani ära väsitama.

Seega - jätkame rulluisutamise lainel. Täna Tallinnas, homme Pärnus, ülehomme Riias, peale seda Leedus, siis Cesises ja uuesti Tallinnas - tuleb nädal, kus saab käia paljudel erinevatel uisuradadel!

Naised MK-etapi stardi ootuses 17.06.17

Monday, June 19, 2017

Rulluisutamise MK-etapil Ostravas

Kauaoodatud reis rulluisutamise MK-etapile Ostravasse algas möödunud reedel Tallinna lennujaamast kui kohtusime oma väikese reisiseltskonnaga kell 12.00 et kõik koos järjest läbida turvakontroll, võtta üks salat ja kohvi ning suunduda Vilniuse lennule. Leedu pealinnas väike peatus ja kohe edasi Warssawisse. Poola pealinna lennujaamast rendiauto ja täiskäigul suund 400 km kaugusel asuva Tšehhi linnakese Ostrava poole.

Olles kohale jõudnud ja maandunud Park Inn hotelli, oli varsti käes aeg väikseks õhtusöögiks ja võistluseelseteks jookideks (vastavalt kellele milline jook parima sõidu tagab järgmisel päeval!). Kusjuures Ostrava südalinna peatänav oli üllatavalt elav - kõik kohad inimesi täis, muusika käis valjult ja lõbus oli :) Lahe õhtu enne järgmise päeva suurt võistlust!

Laupäevane ilmaprognoos ei olnud eriti sobiv rulluisuvõistluse jaoks - vihm, tugev tuul ja +12 kraadi. Kui teinekord on juhtunud, et ilmaprognoos eksib, siis seekord nii ei läinud - täpselt nii nagu lubatud, ilm ka oli.

Võistluskeskuse esine väljak enne starte

Põhiprogramm algas kell 14:00 MK-etapiga sportlastele, distantsi pikkuseks oli 33 km. Stardis oli lisaks välismaistele kuulsustele ka Eesti sõitja Kert. Kogu reisiseltskond elas Kerdi sõidule algusest lõpuni raja kõrval kaasa ja see oli vägev sõit! Meie sõitja suutis sõita esimeses grupis kuni finišini välja ja saavutas enda kõigi aegade parima koha MK-sarja etappidel - 8-nda. See oli nii emotsionaalne ja positiivne sõit, et peale finišit oli ka endal tunne nagu oleks maratoni lõpetanud :)

MK-etapi start

Aga meie stardini oli veel natuke aega - 10 km Open oli planeeritud kella 16:00-ks. Kuna rada oli jätkuvalt märg, tuli rulluiskudele alla kruvida vihmarattad, siis väike soojendus ja paar minutit enne 16:00-i oligi käes aeg joonele asuda.

Võrreldes viimaste startidega oli minu seekordne plaan kiiremini sõita ja maksimaalne pingutus teha ja seetõttu kui stardis ringi vaatasin, võtsin orientiiriks ühe Läti sõitja, kes mind Tabasalu poolmaratonis 6 päeva tagasi oli võitnud 6,5 minutiga, et temaga võiks jõuda koos sõita kui tõsisemalt pingutada.

Start! Ja kohe pikk lauge tõus, mis venitas võistlejaterivi kohe pikaks. Esimene ring läks väga kergelt, ilmselt selle pärast et ei pannud kohe täiskäiku sisse, aga lätlane oli ikka tagapool. Teise ringi alguses sõitis lätlane minust hoogsalt mööda ning oli sobiv hetk tema tuulde võtta. Ja niimoodi koos sõites sõitsimegi võistluse lõpuni, eestpoolt tuli selg ees sõitjaid omajagu vastu viimase 2 ringi jooksul. Kuna ringide ajad läksid järjest kiiremaks, läks viimasel kahel kilomeetril kohati ka üpriski raskeks, aga vastu pidasin. Finišis ei hakanud lätlase vastu spurtima, sest ta oli vedanud distantsi jooksul rohkem kui mina ja nii tundus ebaaus teda ära võita.

Open-distantsi läbimise aeg 21:46 ja oma vanuseklassis 2. koht. Antud hetkel ja antud rajal ma kiiremini poleks jõudnud sõita, 100% minust jäi rajale.

Minu rullid vihmaratastega enne starti minekut

Rulluisulaagrid läksid pärast võistlust mahakandmisele, tuleb osta uued. Ise olin ka täiesti läbi, peale saunas käimist olin ka nagu "uus inimene." Ning nagu ikka - võistlusjärgsel õhtul tuleb linnaga põhjalikumalt tuttavaks saada, seega ka teadmised Ostravast on nüüd täiesti uued :)

Pühapäeval reisisime sama teed koju tagasi nagu reedel olime võistluspaika tulnud: Ostrava - Warssawi - Tallinn.

See oli äge reis - meie kolmene seltskond oli fantastiline, tulemused olid suurepärased, nalja sai palju, tekkisid mõned uued rullitamisega seotud ideed ning mis kõige olulisem, nimi "estonska Keskpaik" oli iga ringi lõppedes suurel ekraanil ja teaudstaja jutus sees!

Nüüd 2 päeva puhkust ja siis jätkub juba valmistumine uuteks võistlusteks. Kusjuures järgmine võistlus mis on plaanis, on vist väike üllatus kõigi jaoks, aga sellest saab kuulda juba mõne päeva pärast (võistlus ise toimub veel sel nädalal ja ei ole seotud rulluisutamisega).

bye-bye, Ostrava