Monday, September 26, 2016

Pirita Sügisjooks 2016

Raske on see jooksmine kui jooksutrenni ei tee. Teiste vastupidavusaladega nii ei ole - näiteks rulluisutama võib vabalt võistlusele minna ilma et eelnevalt palju oleks rullitatud ja tulemuses suurt vahet ei pruugi ollagi ning ka sõit võib olla suhteliselt kerge hoolimata vähesest treenitusest. Sama lugu jalgrattaga. Aga jooksmisega on küll vähemalt minul nii, et kui olen vähe jooksnud, on võistlustel raske. Väga raske. Aga just sellised rasked päevad 1 kord nädalas mulle meeldivad - rahvajooksude viimastel kilomeetritel tunnen alati, et ma "elan" Mida raskem on joostes, seda parem on tunne vaimses mõttes ja peale jooksu lõpetamist edenevad kõik muud tegevused nagu muuseas, s.h. töö kontoris, mis tundub puhta meelelahutusena :) Nii et vaatamata kehvale jooksuvormile pingutan ka jooksurajal 1-2 korda nädalas edasi ja mine sa tea, võibolla saabub ükskord ka hetk, kus jooksmine hakkab tunduma lihtsam. Ja kui seda hetke ka ei saabu, ei ole katki midagi, ülejäänud elu suhtes on jooksmise positiivne mõju nagunii olemas!

Nüüd eilse jooksu juurde. Ilm oli jooksimiseks ideaalne - 12-13 kraadi sooja. Lühikesed riided selga ja starti. Kuigi stardis oli ca 500 osalejat, siis mingeid ummikuid ei tekkinud ja kõik said omas tempos liikvele. Rada oli kuiv ja kerge - tõusud/langused puudusid, tempo oli samuti kerge (s.t. aeglane), aga mida edasi, seda raskemaks samm läks. Proovisin joosta nii, et hingamine toimub ainult läbi nina, sest kui juba läbi suu hingamiseks läheb, on pulss jõudnud ilmselgelt liiga kõrgele.
Seega siis - esimesed kilomeetrid kerged, keskmised rasked ja viimased kaks jälle kergemad - kokkuvõttes näitas minu kell netoaega 38.16. See on 30 sekundit rohkem kui eelmisel aastal.

Nagu ütles laupäevasel Berliini rulluisumaratonil 4-da koha saanud ning eilsel Berliini jooksumaratonil peale esimese 30 km läbimist 2 tunniga järgmisele 12 km-le 1 tund ja 15 minutit kulutanud Yann Guyader Prantsusmaalt: no training = no miracle.

Täna hommikul kell 7.30 tegin trenni jõusaalis, homme veel kerge jooks metsas ja kolmapäeval ootabki ees juba Õhtujooks Tartus oma 7 km-se distantsiga.


Friday, September 23, 2016

Selle nädala üritus - Pirita Sügisjooks

Kuigi koos sügise saabumisega on meil alanud ka endi musklite kasvatamise hooaeg ja oleme viimase nädala jooksul juba 4 korda jõusaalis raskusi tõstmas käinud, teevad nädalavahetusi endiselt huvitavamaks erinevad rahvaspordiüritused.

Kohe-kohe algavaks nädalavahetuseks olid tegelikult valikud seinast-seina ning kui vaadata ajas mõni aasta tagasi, siis 2013.a. samal nädalavahetusel sai osaletud Kullamaa rattamaratonil; 2014.a. - Berliini rullimaratonil ning 2015.a. Pirita Sügisjooksul. Ka sel aastal langeb valik Pirita Sügisjooksu kasuks ja seda väga lihtsatel põhjustel - rattamaratonidel sel aastal osaleda ei saa ning pole sel aastal rattaga ühtegi korda sõitmas käinudki eelmisel aastal Elvas saadud vigastuse tõttu ning Berliini lihtsalt polnud tahtmist reisima hakata. Järgi jääb üritus mis toimub sisuliselt koduradadel Pirita metsas.

Pirita Sügisjooks on juba traditsioonidega üritus, toimudes sel aastal kuuendat korda. Mis mulle selle jooksu juures kõige enam meeldib on see, et vaatamata väga väikestele osavõtutasudele  (5 €) on üritus väga hästi korraldatud; rada on samuti hea - metsateed, tõuse-langusi ei ole, sobiv distantsi pikkus (6 km), ... loetelu võiks siinkohal pikalt jätkata.

Viimase info kohaselt on jooksule registreerunud 444 osalejat ja seega saavad  kohapeal ka 56 kiiremat oma nime kirja panna enne kui osalejate limiit täis saab.

Isiklik eesmärk on väga lihtne - et jooksu ajal ja lõpetades oleks hea enesetunne ning enne esmaspäeva hommikust jõusaali trenni end liiga ära ei väsitaks :)

Lõpetuseks meenus lause, mis anti osalejatele stardist kaasa eelmise aasta Pirita Sügisjooksul: "Ei ole küll tõestatud, et sportimine lisaks elule aastaid, aga on kindel, et sportimine lisab aastatele elu."

Sügisene Pirita mets

Sunday, September 18, 2016

Aasta raskeima stardini jääb kõigest 26 päeva

See spordiaasta on olnud kuidagi kummaline - algul ei saanud kuidagi hoogu üles ja siis kui lõpuks sai, ei taha hoog enam kuidagi vaibuda :) Viimase pooleteise kuu jooksul on osaletud juba kuuel võistlusel ning järgmise 28 päeva jooksul, kui kõik läheb plaani järgi, ootab ees veel 7 starti ning ega sellega veel aasta 2016 ei lõppe. Kokkuvõttes on vaja ju see aasta ka maraton läbida, sest mu vanust hakkab tähistama õige varsti maagiline number 42 ning veelgi maagilisema tähiseni 42,195 elusaastat jõuan ka veel selle aasta sees. Mis tähendab jah, et maraton tuleb ära joosta. Aga maratoni jooksmist ei tule veel järgmise 4 nädala jooksul, siin on ees ootamas raskemad katsumused.

Valmistumine aasta raskeimaks stardiks on täies hoos - just tulin Pirita metsast 1 tund ja 17 minutit kestnud trennist, homme-ülehomme on kavas sisetreeningud algusega kell 7.45 hommikul ja kolmapäeval ootavad juba Nõmme metsa ilusad jooksurajad. Ning vähem kui nädala pärast järgmine võistlus - kohalike elanike seas populaarne Pirita Sügisjooks, kust oleks päris imelik kõrvale jääda - käib ju jooks samadel radadel, kus ise mitu korda nädalas end liigutamas käin.



Thursday, September 8, 2016

Rulluisud nurka, jooksutossud välja

Kuigi ilmad väljas on veel ilusad suvised ja seda võibolla isegi kuni oktoobri alguseni välja, tundub mõistlik otsus rulluisud selleks aastaks nurka tõsta ja jooksutossud välja võtta. Ühtegi rulluisuvõistlust sel aastal Eestis enam (minu teada) tulemas ei ole ja niisama Pirital-Viimsis ringi uisutada ka väga tahtmist ei ole. Rullihooaega sobis väga ilusasti lõpetama Viimsis toimunud poolmaraton möödunud laupäeval, mille järgselt üks konkurentidest ütles mulle finišis: "Täna tegid sa küll sajandi sõidu." Ja las see sajandi sõit jäädagi selle aasta lõppakordiks uisurajal.

Tegelikult said jooksutossud kohe peale laupäevast rullisõitu kapist välja võetud et pühapäeval Pärnus 2 silda ületada, aga natuke tõsisemaks jooksutrenniks läheb alates homme hommikust kui kella 10 paiku koguneme Nõmme metsas et üks väike varahommikune jooks sissejuhatusena sügisesse jooksuhooaega ette võtta.

Sügis ja jooksmine sobivad ju hästi kokku - ilmad lähevad järjest jahedamaks, väljas järjest pimedamaks ja mingist ajast alates hakkab kindlasti jälle ka sadama - aga jooksmist need pisiasjad ju kuidagi segada ei saa. Pigem vastupidi - mida kehvem ilm, seda paremini sobib see jooksmiseks.

Kõigele muule lisaks loodan, et saan sel sügisel ka mõned võlad seoses pikamaajooksuga likvideeritud, millest blogis varasematel aastatel juttu on olnud. Vähemalt plaanid on sügiseks 2016 nii tehtud.


Tuesday, September 6, 2016

Lõppude lõpuks edukas rullivõistlus Viimsis



Eelmine laupäev ei alanud just kõige paremini - reede õhtu oli olnud kõike muud kui sportlik ja tervislik - mis tähendas laupäeva hommikul natuke väsinud olekut ja kergelt valutavat pead :) Suurepärane algus ju rullivõistlusele, mille stardini oli jäänud napid 2 tundi.
Tegin seekord teistmoodi - selle asemel, et hakata mõtlema mida kõike reede õhtul teisiti oleks võinud teha, kasutasin olukorda ära iseendas sportliku viha tekitamiseks et vähemalt hooaja lõpetuseks üks asjalikum start teha.

Stardieelne aeg läks seekord kuidagi eriti kiiresti ja kui üks hetk avastasin, et parema jala kanna juurest uisusaabas hõõrub, näitas kell, et stardini on 7 minutit aega. Tundus, et jõuab jala korda teha veel enne starti. Kiire sõit stardialast auto juurde (2 minutit), plaastri vahetus (2 minutit), auto juurest stardialasse tagasi (2 minutit) ja olingi 1 minut enne starti stardialas valmis.

Viimsis on hea lai tee ja stardis kellegil mingeid probleeme ei olnud liikumasaamisega. Minu plaan (lähtuvalt elltoodud sportlikust vihast) oli järgmine - hakata stardist alates koos sõitma endast natuke tugevamate sõitjatega ja pidada nii kaua vastu kui jõuan. Eesmärgiks oli sõita hooaja viimasel võistlusel isiklik rekord poolmaratonis.

Enne starti paika pandud plaan õnnestus ja kilomeeter pärast startimist olingi õiges grupis, mis liikus sobiva kiirusega (lootsin distantsi läbida ca 48 minutiga, mis oleks minu jaoks korralik isikliku rekordi parandus - senine rekord oli täpselt 50:00).

Esimene pool poolmaratonist oli tunne enam-vähem ja poole maa ajaks tuli 23:30, mis näitas, et kui väga suurt ärakukkumist distantsi teisel poolel ei tule, saan 48:00 kätte. Teise ringi alguses hakkas grupp, kus sõitsin, ennast kiiremini liigutama ja pudenes laiali, paar kilomeetrit sõitsin üksi või mõne eestpoolt selg ees vastutulnud sõitjaga koos, aga viimases tagasipöördepunktis saime jälle korraliku neljase grupi kokku, millega finiši poole sõita. Viimsel 5 km.-l oli tuul vastu ja grupi efekt märgatav võrreldes üksi sõitmisega.

Sõit toimub vastutuult, grupp on tihedalt koos
Kui lõpuni oli veel ca 1,5 km sai taha vaadates selgeks, et kui sama tempoga jätkame, jõuab järgmine 8-liikmeline grupp meile järgi (ja läheb mööda). Võtsin grupis juhtimise enda peale ja hakkasin finiši poole sõitma  maksimumi välja pannes. Päris lõpuni nii ei jõudnud ja minu tuules olnud kolm sõitjat kihutasid ca 500 meetrit enne finišit minust mööda, aga järgmise grupi eest pääsesime kõik kuigi kuni lõpuni tuli selle eest veel kõvasti võidelda. Vahe järgmise grupiga oli finišis 1 sekund.

Lõpuajaks märgiti protokolli aeg 47:43.

Selle rulluisuhooaja saab kokku võtta lühidalt: lõpp hea, kõik hea :)


Sunday, September 4, 2016

Lihtne jalutuskäik või hingemattev katsumus?

Mulle on rahvaspordiüritused väga meeldima hakanud ning täna nö "hooaja lõpetuseks" võtsime ette sõidu Pärnusse, Jüri Jaansoni kahe silla jooksule. Ilmateade oli nädala jooksul lubanud küll paduvihma ning tugevat pilvisust, kuid reaalsuses oli lauspäike, mis on kõigist võimalikest variantidest kõige kohutavam. Võistluskeskuses oli ringi jalutada muidugi mõnus. Stardimaterjalid sisaldasid seekord normaalseid kuponge, mis ka kindlasti kasutust leiavad, see oli positiivne.
Andres arvas, et võib-olla on temal raske, sest eilsel Viimsi poolmaratonil andis ta endast rulluiskudel kõik mis anda oli, kuid tänane jooks kujunes hoopis teisiti kui enne starti eeldada võis.

Mul oli kohe alguses väga raske joosta ning kui kolmandal km-l arvasin, et võiks käima hakata ja ei tea, miks nii raske on, ütles Andres tabavalt ja kokkuvõtvalt, et vorm on s..tt.
Ja ega rohkem mul midagi öelda polnudki, sest tõsi see ju on - mida palavam ilm, seda vähem ma joosta jõuan.

Mul oli täna niivõrd raske, et mul puuduvad igasugused mälupildid 3-7 km, kuskil oli joogipunkt, vahepeal jooksime, enamuse ajast käisime. 7-9 oli ka kena rahulik jalutuskäik ning jõe nautimine Andrese poolt, jõhker hingeldamine ning püüd kannul püsida minu poolt. Mõtlesin, et ehk 10 km jõuan joosta, aga ka selle ajal tegime 2 käimispausi.

Väga hea oli finišisse jõuda ja ka medal oli vägev. Aeg tuli 1:14 mis on ainult 4 min aeglasem kui Rakveres, aga tempod olid niivõrd erinevad, et ei teagi nüüd kohe.
Peale jooksu/kõndimist seadsime suuna Strand spa-sse, mis on parim paik lõõgastuseks peale spordiüritusi. Mullivanni astumine oli kindlasti minu päeva tipphetk ning ka Andres oli päris õndsa näoga.

Sain käidud ka Pärnu Kaubamajakas ning seekord otsustasime sushi kasuks, mis oli ülim valik, kõht ei saanud liiga täis.
Olime eelnevalt mõelnud ka mõne matkaraja peale tagasiteel, aga käisime Märjamaal metsas tiirutamas ning nägin ka kohta, kust startis Marimetsa Kapp.
Üks on kindel, peab rohkem trenni tegema, kasvõi sellepärast, et saaks ka päikeselistel päevadel rahvaspordist mõnu tunda :)



Alustasime oma jooksu tagantreast ja püsisime seal sujuvalt terve võistluse



Positas Triinu K