Sunday, March 25, 2018

Ja ümbermaailmareis ongi alanud

Kui mõnda aega tagasi kirjutasin ümbermaailmareisi plaanidest ja siis kohe sinna otsa esimene planeeritud reis Strasbourgi kohe ära jäi ja lennupiletid ka raisku läksid, hakkas endalegi tunduma. et kas tõesti on nii, et kui tulevikuplaanidest kirjutad, läheb kõik metsa poole ... Seetõttu ei olegi viimase kuu jooksul midagi reisimisest ega ka millestki muust kirjutanud vaid mõtlesin et järgmine lugu tuleb siis kui kusagil juba kohal olen. Ja lõpuks tõesti olen ning seda juba kuuendat päeva :)

Reis sai alguse teisipäeva varahommikul Tallinna lennujaamast kust algas lend Münchenisse ja sealt edasi Spliti. Kui Münchenis oli veel paks lumi maas, siis Splitis tervitas meid juba kevad oma 12 soojakraadiga. Splitist viis reis edasi paarkümmend kilomeetrit eemal asuvasse superilusasse külasse Rogosniczasse, mis on meie reisiseltskonna staabiks järgmised 9 päeva. Sihtkohas nagu ikka - kohvi, ringivaatamine, kohalikud söögid, väike vein ja terve õhtu ettevalmistusi järgmiseks päevaks kui ootas ees sõit Zagrebisse.

Vaade magamistoa rõdult

Zagreb peaks asuma Splitist ca. 4 tunni autosõidu kaugusel, aga kuna ilm oli vilets (väga tugev tuul ja mägedes lumi, miinuskraadid), oli kõige olulisem tunnel suletud ning sõita tuli ringiga - välja sõitsime hommikul kell 9.15 ja tööpäeva lõpuks olimegi juba kohal ...

Zagrebis ootas meid ees luksus; seekordsed kohtumised nõudsid peatumist linna parimas, 5 tärni hotellis - vahest lihtsalt peab sõltuvalt kohtumistest peatuma ilusas kohas. Hotell Esplanade seega.

Vaade Zagrebi kõige kallimast kohast,
hotelli Esplanade toast

Järgmised kaks päeva Zagrebis möödusid rütmis - ettevalmistus - kohtumine - kohvi/ettevalmistus - kohtumine - restoran - kohtumine - õhtusöök - ettevalmistus - kohtumine ... - ühesõnaga kaks päeva pidevat tööd heas keskkonnas. Zagreb kui linn väga suurt muljet ei avaldanud, võibolla ka sellepärast et ilm oli väga külm ja tegemisi omajagu palju ning kõik ootasid tegelikult juba reedet et saaks Spliti-lähedasse Rogoznica-külla tagasi sõita.

Zagrebi vanalinnas

Tagasisõit oli muidugi sama pikk - tubli 7 tundi ning olimegi reede õhtuks kodus tagasi. Paar tundi tööd, nädala tegemised kõik tehtud ja ees on ootamas reisi teine pool mis tuleb juba hoopis teistsugune ... aga sellest juba järgmises loos.

Hea liha on siin hinnas
PS. Hea ülevaate minu ümbermaailmareisist fotodes saab instagramist: https://www.instagram.com/andreskeba/

Monday, February 26, 2018

Rumal vigastus, mis piinab juba pea 2 aastat

Kui esimest korda see vigastus tuli, läks kõigest paar nädalat ja tekkis tunne, et kõik on korras. Siis mingi aja pärast tuli kordus. Ja siis uuesti. Ja uuesti - alates esimesest korrast 2016.a. maikuus kuni tänaseni saabki varsti juba 2 aastat täis.

Vigastatud kohta illustreerib järgnev foto:


Jah, tegemist on kubemelihase venitusega ja SEE ON EBAMUGAV vigastus. Viimasel ajal on isegi nii olnud et kui jälle see äravenitatud periood peale hakkab, on isegi öösel ebamugav magada - igas asendis on ebamugav.

Ja mis veel oluline - kui vaadata vigastatud koha paiknemist jalal, siis see on ju see koht millega uisutades tõugatakse ning jah, viimased 2 aastat olen rullitades lihtsalt veerenud, sest tõugata on parema jalaga valus.

Olen kubemelihase vigastuse kohta otsinud materjale et lõpuks sellest probleemist vabaneda, aga ainuke ravimeetod milleni olen jõudnud on soovitanud haigele kohale rahu ja vaikust anda. Nüüdseks on rahu ja vaikus kestnud pool aastat, aga midagi ei ole tunnetatavalt muutnud.

Seega on seis lootusetu.

Wednesday, February 21, 2018

Kas sporditegemine on tervisele kahjulik?

Just sellise sisuga artikleid on viimase 2 kuu jooksul meie meedias olnud mitmeid - peamiseks põhjuseks muidugi lühikese aja jooksul toimunud nelja surmajuhtumi tõttu suusarajal ning kuna kõik neli on olnud oma alal tuntud inimesed, siis on meedias ka spordi ja surma teemadel artikleid sagedamini ilmuma hakanud.

Mina isiklikult tunnen ka et mingis mõttes on sporditegemine tervisele kahjulik. Olles varsti spordiradadel olnud juba 40 aastat, siis võib tõesti öelda, et "igalt poolt valutab" :) Ja see tunne ei ole mitte vahest vaid vaat et iga päev juba. Läheb ühest kohast valu üle, on kohe järgmise koha käes aeg. Samas  - ega sellest ju midagi hullu ole - vähemalt tunnen, et olen elus!

Jah, füüsilises mõttes on sporditegemine pigem kahjulik tegevus - kulutad end enneaegselt ära. Vaata näiteks inimesi, kes vanuses 60 mängivad tennist ja on seda kogu elu teinud - ei ole üldjuhul see samm eriti reibas, pigem toimub edasiliikumine longates.

Vaimses mõttes aga on vähemalt väljas liikumine ja sportimine kindlasti kasulik tegevus - aitab kaasa näiteks parematele tulemustele töölaua taga ja loob üleüldiselt hea tunde.

Ja kui võtta füüsiline ning vaimne pool kokku, siis sellist laadi enesetunnet mille saad peale mõne maratoni lõpetamist ei ole küll võimalik üheski muus eluvaldkonnas saavutada.


Kõik eelneva võtab minu meelest kokku üks vägagi tabav ütlus: "Sport ei lisa elule aastaid, aga lisab aastatele elu." Olgu see elu siis just täpselt nii pikk kui igale inimesele ette nähtud on.

Sunday, February 18, 2018

Milline oleks optimaalne kulu spordivõistlusel käimiseks?

4 nädalat on jäänud rulluisuhooaja avavõistluseni Hispaanias, aga pileteid mul endiselt ei ole ja selleks on ka üks konkreetne põhjus - see reis läheb vist jube kalliks, eriti kui arvestada et reisida tuleks üksi ja lennupiletite hankimine on jäänud viimasele hetkele.

Nelja päeva pikkuse reisi kuludeks olen saanud kokku ca. 1200 € - poole sellest moodustab lennupilet ja teise poole autorent, hotell ja võistlusega seotud kulud. Harrastaja kohta on selline reis vist natuke kallivõitu :)

Võtsin võrdluseks mõned enda järgmised reisid:
- 20-28.03 Horvaatia, kogukulud ca. 600-700 € 8-päevase reisi kohta
- juuli keskel San Francisco - nädal aega ja ca. 1000 €

Vaadates võrdluses olevaid reise, on aru saada, et Hispaania on kallis reisi sihtkoht kui hakata lennupileteid nii vähe aega enne reisi vaatama ja teiseks see üksinda reisimine - autorendi ja hotelli kulusid pole kellegagi jagada.

Seega kui mingit imet ei juhtu (ei saa näiteks imekombel poole odavamat lennupiletit või leiab imekombel kellegi kaasa reisima mis arvestades rulluisutajate vähesust Eestis oleks veel suurem ime kui odava lennupileti saamine), siis korraldan 16-17.03 paiku endale Eestis ise hooaja avavõistluse, seda ilmselt küll jooksmises, sest 1200 € mõnepäevase reisi eest välja käia ei ole mõistlik.

Kusjuures viimased 7 päeva on läinud plaanide kohaselt - pidin hakkama ennast vormi ajama ja ka hakkasin. Söömine oli korralik, unerežiim väga korralik (mõni öö lausa 12 tundi), trenni, tõsi küll veel teha ei saanud väikese terviseprobleemi tõttu (mis on tänaseks juba möödanik!) ja kehakaal langes ka 2,12% ... nii et kohe algav uus nädal algab juba uute tervislike ja sportlike plaanidega ... kuidas täpsemalt, sellest juba nädala pärast kui midagi jälle tehtud on!

Selle nädala üks maitsvamaid sööke - Kuressaares, Auriga
Keskuse kohvikus

Sunday, February 11, 2018

5 nädalat esimese stardini

Vaikselt aga kindlalt läheneb tähtis kuupäev - 17. märts - ja koos sellega ka selle aasta esimene suurem rulluisutamise võistlus. Tippude jaoks on tegemist selle aasta esimese MK-etapiga, harrastajate jaoks MK-etapi raames peetava poolmaratoniga.

Seega siis World Inline Cup Oropesa del Mar ootab Hispaania idarannikul, Barcelona ja Valencia vahel. Varasematel aastatel ei ole see sõit MK-sarja kuulunud, aga sellest aastast kuulub ja seetõttu on oodata ka päris tippe võistlema.

Ja nüüd ongi käes viimane aeg hakata ka ennast ette valmistama selle hooaja sõitudeks. Peaaegu 5-kuuline puhkus sporditegemisest saab läbi ja hakkame valmistuma eesootavateks sõitudeks. Järelejäänud 5 nädalaga muidugi mingit imet ei tee kuid paremasse konditsiooni võrreldes praegusega on kohe kindlasti võimalik saada.

Niisiis, enda vormi ajamise plaan algab sellega et esimesel nädalal viiks sisse korrapärase toitumis- ja unerežiimi. See tähendab seda et päevas oleks 3-4 regulaarset toidukorda ning öösiti magaks 8-9 tundi. Kahe kerge trenniga proovin ka esimesel nädalal hakkama saada.

Kui esimene vormi ajamise nädal edukalt läbi saab, siis järgmisel nädalavahetusel saab paika panna plaani teiseks nädalaks.

Mis aja võiks 17. märtsil rulluisutamise poolmaratonil välja sõita? Arvestades et rekord on natuke üle 47 minuti, oleksin igati rahul ajaga 49.59.

Just sellised söögid saavad edaspidi minu suurimad
sõbrad olema enda vormiajamise teel


Thursday, February 1, 2018

Keda huvitavad olümpiamängud, veel nüüd, aastal 2018???!!!

Minu esimene mälestus olümpiamängudest on aastast 1980 kui olin Moskva olümpiamängude ajal 5-aastane ning meelde on jäänud olümpiamängude lõputseremoonia kus olümpiamängude maskott Miška koos mängude lõppemisega taevasse lendas ning mina väikse lapsena läksin rõdule vaatama, et äkki näen ka Miškat :)

Pildiotsingu miška maskott tulemus


Järgmised olümpiamängud mis on juba selgemalt meeles, olid aastal 1988 - Calgary ja Soul. Calgaryst muidugi Allar Levandi sõit ja see, et kõigis ümbritsevates majades põlesid vist küll kõigis akendes tuled öösel kella 2-3 ajal kui Allar sõitis. Midagi sellist ei ole näinud ei enne ega peale Calgary võistlusi.

Veel on meelde jäänud, et aastael 1988-1992 korraldati koolis isegi tunniplaanid suusatamise suurvõistluste ajaks ümber - näiteks 1992.a.-l kui taliolümpia toimus Albertville`s oli meil Tallinna Reaalkoolis igal päeva 4 tundi pikkusega 30 minutit ja peale seda võisid kõik minna koju tagasi, olümpiamänge vaatama :)

Olümpia- ja muude suurvõistluste vaimustus kestis veel aastaid, nii minul kui ka suurel osal Eesti rahvast ja seda enamikul vist kuni 2011.a. aprillikuuni välja. Teadagi, mis siis juhtus ja välja tuli ...

Aga kui nüüd võttagi viimased 5-6 aastat, siis olen hakanud vaatama, et (kui jätta isegi kõik dopinguprobleemid kõrvale) suurvõistlused ei ole kuigi huvitavad. Osalejaid on väga piiratud hulk, suurte riikide koonidistest ka ainult ca. 4 suusatajat rajal ja konkurents seetõttu tunduvalt tagasihoidlikum kui MK-etappidel. Nii olengi keskendunud juba aastaid MK-etappide ja muude kõrgema konkurentsiga võistluste jälgimisele olümpiamängude ja muude tiitlivõistluste asemel ning ka algavad olümpiamängud ei tekita mingit huvi - pigem ootad, et lõpeks see jant juba ükskord ära ja läheks suusaalade MK-sarjad edasi!