Mida ma teen siis kui olen haige?

Viimati olin haige möödunud suvel, kui väljas oli meeletu palavus ja igal pool töötasid kliimaseadmed. Niiet jubedast kurguvalust ma ei pääsenud. Mul on hea meel, et ma pole sel talvel külmetushaigustesse jäänud. Aga mingisugusest kõhugripist ma hoiduda ei suutnud. Olengi viimane nädal haige olnud. Ühe trenni tegin sel nädalal. Sõitsin veloergomeetril 30 minutit. Kui esimesed 15 minutit olid sõidetud, siis tundsin, et ega erilist energiat minus ei ole. Tundsin ennast väga väsinuna, aga kangusest sõitsin sama kaua aega veel. Enesetunne peale trenni oli normaalne. Otsustasin, et uuesti hakkan trenni tegema alles siis kui olen terve. Koormates keha üleliigsete pingutustega, lükkan ise terveks saamist edasi.

Kõige raskem on haiguse ajal paigal püsida, st mitte midagi teha ja lihtsalt puhata. Puhkus on aga põhiline eeldus et ruttu-ruttu terveks saada. Sest organismi immuunsus on nõrk ja keha vajab puhkust.

Mida ma haigena olles teen?

Mulle meeldib haiguse ajal süüa maitsvaid sööke. Raske on heade asjadega piiri pidada, seega võtan natuke vabamalt. Joon hästi palju vett ja taimeteed. Kohv ja kõik muud joogid on välistatud. Piimatooted ei pidanud haiguse ajal ka head tegema. Tablette neelama kahel esimesel päeval ei hakka, sest just siis võitleb keha ise selle haigusega. Käivituvad nö loomulikud organismi kaitserefleksid (palavik, peavalu, külmavärinad, higistamine, oksendamine jne).

Tuulutan aeg-ajalt tube, et pisikutest vabaneda.

Loen raamatuid, ajakirju ja ajalehti, sest siis on aega piisavalt sellele tegevusele keskenduda. Magan hommikuti kaua, vahest ka päeval ja ikkagi jätkub und ka ööseks :) See ise on juba märk sellest, et organism on nõrk.

Paratamatult on haige olla igav, sest kui enesetunne on ka veel kehv, siis ei taha üldse mitte midagi teha. Ootan, et juba päev läbi saaks ja tervis taastuks. Oluline on ka, kuidas ma mõtlen. Kui keskendun sellele kui paha mul on, siis see enesetunne jääb pikemaks ajaks, kui aga mõtlen, et varsti olen jälle terve, siis täpselt nii juhtubki. Positiivseid mõtteid ja varsti hakkan vaikselt jälle jooksma!