Saturday, February 12, 2011

Taastumine ilma keemiata

"Kui peale trenni ei ole aega paar tundi puhata, siis ei ole üldse mõtet trenni tulla"

"Andres, Teil on praegu ju eksamisessioon ja palju tegemist, sel ajal võistlustele ei lähe (ei loe, et ise tahad) ja raskeid trenne ka ei tee järgnevatel nädalatel. Kui eksamid läbi, siis vaatame spordiga tõsisemalt edasi"

Treener Toomas, 1993


Olen viimasel ajal sattunud lugema mitmeid harrastajatele mõeldud toitumissoovitusi, taastumist peale võistlust ja muid analoogseid teemasid. Läbi on käinud eranditult keemia teema - kus rohkem, kus vähem, aga päris ilma keemiata ei ole ma kohanud ühtegi kirjutist.

Olen ise siiani olnud keemia vastane. Miks ?
- need asjad ei ole loomuliku maitsega (spordijoogid, geelid);
- olemata ise toitumisspetsialist, saan ma siiski küllalt hästi aru keemia hävitavast toimest organismile pikemas perspektiivis;
- mu tulemused ei ole ka kõige parematel aastatel (kui kuulusin ühel vastupidavusalal Eesti tippu) olnud seda tüüpi, et oleks olnud vaja taastumist soodustavaid aineid kasutama hakata.

Siiski, tuleb tunnistada - tarbin spordijooke mõned korrad aastas - peale selliseid pingutusi, kus janu on nii suur, et veega enam ära ei lähe ja kindel lemmik on HOPE.

Samas on siin ka ilmselt nii, et harjumused kujunevad noorena ja sel ajal kui mina noor olin ja spordiga alustasin, ei olnud taastumisaineid eriti saada. Kes alustasid nö. Isostari-ajal, tuli ka selle kasutamine loomulikult kaasa ja on tundunud ka edaspidi loomulik.

Mida ma siis kasutan janu kustutamiseks ja söögiks pikkades trennides ja peale trenne ?
- vesi, vesi, vesi ... ;
- banaanid, soovitavalt natuke toored (koored kergelt rohelised);
- mandlid;
- kala või kana 1-2 tundi peale suurt koormust.

Samas on kõik söömised-joomised individuaalsed ja kõige tähtsam, et inimesele endale sobib ja enesetunne on hea. Huvitun erinevatest meetoditest ka edaspidi, võibolla isegi täiustan enda toitumist - eriti, kui veel kunagi tulemusi peaks ka tulema hakkama :)

Kõigele lisaks tuleb tunnistada, et keemia ei kuulunud ka koolis minu lemmikainete hulka. Sain kohe aru, et selle teemaga mind ilmselt miski tulevikus ei seo ja see jäi ainukeseks õppeaineks, kus keemikust ema mind aitas. Õnneks ei olnud vaja palju aidata - 2 kuud, mis ma igal aastal koolis kohal käisin, ei sisaldanud liiga palju keemiaülesandeid :)






PS. Mis veel segab tihtipeale taastumist - eriti noorematel sportlastel ? Arvuti loomulikult. Trenn läbi ja arvutisse huvitavaid asju vaatama - mis vahepeal toimunud on, mis uut kusagil jne. Aga puhkamine ? Jääb järgmiseks korraks :)

2 comments:

ullarparnat said...

Ise tarbin ka enamast ainult vett, üliharva näiteks satub ka hope pihku. Ja pmst mis puudutab puhkamist arvuti või teleka taga, siis ikka inimesed puhkavad nii. See oleks natuke imelik ka juba, kui peale igat väikest jooksuotsa variseks kaheks tunniks voodisse.

Andres said...

Oleneb muidugi koormustest - peale kerget jooksmist võib ka otse tööle edasi minna; aga nt peale 30 km oleks ilmselt soovitatav mitu tundi mitte midagi teha. Ja kindlasti ka individuaalne - mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Enda kogemustest - peale rasket trenni ei aita ei arvuti ega telekas puhkamisele kaasa, kuigi isegi nende ette enamasti maandun :)