Tuleb tunnistada, et olen aeg-ajalt laisk. Ja linnainimesena loomulikult ka mugav. Ei ole just omadused, millega liialt rahul olla, aga nii see kahjuks on. Ja on olnud juba väga pikka aega :)
Kas laisale ja mugavale inimesele üldse sobib sport ? On tal üldse lootustki kunagi midagi saavutada või on see lihtsalt üks mõttetu ajaraiskamine ja ettekäänete leidmine, et mitte midagi asjalikumat ei peaks tegema ?
Nagu ütles hea sõber M kunagi, kui rääkisin talle, et väga lahe tegevus on aeg-ajalt televiisorist suusatamist vaadata - see on sul ainult üks hea põhjendus, et saaksid laupäeval mitte midagi teha. Ja tal oli muidugi õigus. Kusjuures sõber M-i näol on tegemist kunagise tippkergejõustklasega, kes on esindanud Eestit mitmetel suurvõistlustel.
Aga mina - laisk ja mugav - ning sport. Kuidas me kokku sobime ? Näiteks eile õhtul, kui natuke enne kella 7-t tööpäev lõppes, oli esialgne plaan minna jooksma (kergelt 10-15 km), aga - laiskus ja mugavus - sundis sellest plaanist loobuma. Aga trenn sai tehtud - minu abivahend laiskuse ja mugavuse vastu on KETTLER. Veloergomeeter on mind viimase 4 kuu jooksul väga palju kordi välja aidanud keerulistest olukordadest, kus peale pikki tööpäevi lihtsalt ei jõua enam halli minna - ei taha kulutada aega sõitmise jm peale, mis halli minekuga kaasneb. Õue ka nagu jooksma ei kisu pimedas õhtuti, nii et ... tuleb olla õnnelik, et esialgne plaan KETTLER sügisel maha müüa ebaõnnestus :)
Enda sisetunne ütleb, et ei ole suurt vahet, kas joosta pulsiga 130 tund aega või sõita veloergomeetril tund aega pulsiga 130. Väsimus on sarnane, samuti on enesetunne järgmisel päeval olnud sarnane.
Sel talvel on KETTLER mul aidanud palju selliseid trenne ära teha, mis ilma temata oleksid jäänud tegemata. Et ka järgmisel talvel kõik vajalikud trennid tehtud saaksid, tuleb võibolla KETTLER-ile uus sõber juurde vaadata. Sest seesama KETTLER on aidanud laiska ja mugavat inimest nö. hädast välja varsti juba 17 aastat !
Kas laisale ja mugavale inimesele üldse sobib sport ? On tal üldse lootustki kunagi midagi saavutada või on see lihtsalt üks mõttetu ajaraiskamine ja ettekäänete leidmine, et mitte midagi asjalikumat ei peaks tegema ?
Nagu ütles hea sõber M kunagi, kui rääkisin talle, et väga lahe tegevus on aeg-ajalt televiisorist suusatamist vaadata - see on sul ainult üks hea põhjendus, et saaksid laupäeval mitte midagi teha. Ja tal oli muidugi õigus. Kusjuures sõber M-i näol on tegemist kunagise tippkergejõustklasega, kes on esindanud Eestit mitmetel suurvõistlustel.
Aga mina - laisk ja mugav - ning sport. Kuidas me kokku sobime ? Näiteks eile õhtul, kui natuke enne kella 7-t tööpäev lõppes, oli esialgne plaan minna jooksma (kergelt 10-15 km), aga - laiskus ja mugavus - sundis sellest plaanist loobuma. Aga trenn sai tehtud - minu abivahend laiskuse ja mugavuse vastu on KETTLER. Veloergomeeter on mind viimase 4 kuu jooksul väga palju kordi välja aidanud keerulistest olukordadest, kus peale pikki tööpäevi lihtsalt ei jõua enam halli minna - ei taha kulutada aega sõitmise jm peale, mis halli minekuga kaasneb. Õue ka nagu jooksma ei kisu pimedas õhtuti, nii et ... tuleb olla õnnelik, et esialgne plaan KETTLER sügisel maha müüa ebaõnnestus :)
Enda sisetunne ütleb, et ei ole suurt vahet, kas joosta pulsiga 130 tund aega või sõita veloergomeetril tund aega pulsiga 130. Väsimus on sarnane, samuti on enesetunne järgmisel päeval olnud sarnane.Sel talvel on KETTLER mul aidanud palju selliseid trenne ära teha, mis ilma temata oleksid jäänud tegemata. Et ka järgmisel talvel kõik vajalikud trennid tehtud saaksid, tuleb võibolla KETTLER-ile uus sõber juurde vaadata. Sest seesama KETTLER on aidanud laiska ja mugavat inimest nö. hädast välja varsti juba 17 aastat !
1 comment:
loodan et see tore sõber peab veel kaua vastu : )
Post a Comment