Jooksmine on ikka kõige lahedam

Energiasambast energiat ammutamas.

Viimane võistlus oli mul siis Pirita Sügisjooks, mis läks väga hästi. Peale seda olen paar korda natuke üle tunniajaseid kepikõnnitrenne teinud. Iseenesest keppidega käimisel pole midagi viga, aga....

Täna käisin hoopis jooksmas. Tundus kuidagi loomulik, et panen tossud jalga ja jooksen pool tundi ning trenn ongi  tehtud. Ilm oli ilus, vahel paistis päikegi silma ja tuul oli enamuse ajast tagant. Tempo oli rahulik, nii  igaks juhuks. Alguses mõtlesin, et jooksen paar väikest ringi oma kodu lähedal, aga siis kui oli ühest suuremast mäest peaaegu alla jooksnud, mõtlesin ringi, et kuna tunne on hea ja jalg kerge, siis lähen jooksen ühe "suure" 5km ringi :)

Elav muusika kõrvades lippasingi siis ühe korraliku pikkusega maa läbi ja enesetunne oli väga hea. Tänasega sai selgemaks, et kepikõnd jääb mulle kuidagi lahjaks või isegi igavaks, ma julgen öelda. Jooksmine on ikka "õige" asi. Joosta jõuan, võhma on ja miks ma peaksin siis kõndima. Kuigi kepikõndi saab ka mitmel erineval raskustasemel teha, siis ikkagi mulle meeldib pigem jooksmas käia. Eks ma siis edaspidi teen ikka seda, mis mulle kõige rohkem meeldib.

Aga kohe hakkame vaatama ETV2-st  algavat filmi "Coco enne Chaneli" .

Ikkagi, jooksmine on kõige Ä.G.E.D.A.M!