Organismi kuulamise oskus

Olen nüüd 27 tundi järjest pikali olnud. Hea puhkus esmaspäeval? Kaugel sellest - üks lõputu piinlemine.

Algas kõik pihta juba neljapäeva õhtul, kui peale trenni tundsin kerget nõrkust. Ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Laupäeva õhtul oli juba tõsisem nö. hoiatus. Ei saanud ka see piisavat tähelepanu. Aga kui eile vaatasin otseülekannet Chicago Maratonilt, hakkas enesetunne jälle järjest halvenema ja koos võitjate finišeerumisega lõppes ka minu päeva aktiivsem osa ära. Järgnes üks paras piin - alates väga tugevast peavalust ja lõpetades sellega, et ei jõudnud vahepeal üle 5 sammu järjest astuda. Rääkimata sellest, et oleks midagi süüa soovinud.

Ei osanud piisavalt hästi oma organismi kuulata - oleks osanud, oleks juba neljapäeval midagi tavapärases päevarütmis muutnud.

Kui tagasi mõelda, siis kogu selle raske päeva jooksul pidin ikka midagi tegema ka - üks e-mail + üks telefonikõne + kiirelt pilk peale, kuidas läks kahel Eesti jooksjal Chicagos. Kes on huvitatud, saab lugeda SIIT Väga hea lugemine - mul läksid nii enesetunne kui tuju kohe palju paremaks!

Hea on see, et lõpuks on enesetunne niipalju paremaks läinud, et saab homseks mingeid asjalikumaid tegevusi planeerima hakata :)

Kui on eriti kehv olla, tuletan meelde seda vaatepilti 1. oktoobrist