Nädal Eesti spordis ehk "vihma käest räästa alla"

Möödunud nädala kõige rõõmustavam sündmus minu jaoks on seotud maratonijooksuga ja Evelin Kärneri suurepärase isikliku rekordi püstitamisega. Olles ka nüüd Eesti tippjooksjate tulemusi ja arenguid mõnda aega jälginud, ei osanud midagi sellist küll oodata. Aplaus! Täpsemalt on Ahvenamaa Maratonist kirjutatud SIIN

Möödunud nädalasse jäi üks uudis, mis on minu jaoks siis see "vihma käest räästa alla." Nimelt on nüüd peale murdmaasuusatamise MK-etapi peatset (ajutist) kadumist Otepäält jõutud selleni, et edaspidi üritatakse panustada laskesuusatamisele.
Sellega seoses tulid meelde peamised teadaolevad põhjused, mille tõttu Otepäält murdmaa MK-etapp ära võeti:
- pole tippsportlasi;
- alaliidus omavahelised pinged;
- etappide tahtjaid on rohkem kui vabu nädalavehtusi etappideks;
- suure tõenäosusega vähenev publikuhuvi jne jne.

Aga laskesuusatamine läbi ülaltoodud probleemide vaadatuna ?
- tippsportlased - puuduvad;
- alaliidu pinged - tasuks meenutada pidevaid segadusi, viimasest ajast näiteks seoses peatreeneri ja naiste tippudega; ka varasematel aegadel on olnud probleeme;
- ala on populaarsem kui murdmaasuusatamine, seega vaevalt et etappide tahtjaid vähem on;
- publikuhuvi ? Mõned aastad tagasi oli siin suvine laskesuusatamise MM. Kes mäletab, palju
seal huvilisi oli ?

Ülaltooduga ei taha ma öelda seda, et laskesuusatamine mulle ei meeldi. Aga neid asju tasuke enne natuke rohkem kaaluda kui suure hurraaga peale murdmaasuusatamise probleeme välja tulla. Et samamoodi või veel hullemini ei läheks.

Möödunud nädalasse jäi ka mitmeid huvitavaid arutelusid kestvusalade harrastajate puhkuse teemadel - kui palju peaks kahe hooaja vahel puhkama. Isiklikult endale on sümpaatseim eilses Eesti Päevalehes Rein Taaramäe kogemus - 1,5 kuud pausi ja siis oli juba tõeliselt suur tahtmine trenni tegema hakata.