2010.a. detsembris sõitsin tööga seoses läbi Otepäält. Jääb see koht ilusasti Võru ja Tartu vahele ning üks hea söögikoht seal kohe kutsub lõunat sööma - kui selleks vähegi aega on.
Seal söögikohas oli ka üks Eesti nö. kuulus suusasprinter. Rääkis telefoniga tähtsat juttu, ülikõvasti ja piisavalt ülbelt ja väga kaua. Kõik söögikohas olnud külastajad pidid seda kuulama ja said hea pildi ette, milline tore ja tähtis mees see sprinter on. Ennustasin sel päeval, et varsti saabub aeg, kus meie suusatajad ei sõida enam ilusate autodega mööda Otepääd. Mitte et mul kahju oleks.
Kuhu viib ülbus ja ebaviisakus (aga mida muud see "meie" sprinteri esitlus seal Otepääl oli) ? Viib sinna, kuhu ka antud juhul viinud on - Eesti suusatamine tipptasemel lõpetas möödunud kevadel. Suurte organisatsioonide puhul on huvitav see, et inertsist mingid olulised tegevused jätkuvad - suusatajad käivad siiamaani (kuigi väga väikestes koosseisudes) MK-etappidel ja sponsorid ka toetavad mingites mahtudes suusatamist edasi.
Ei tahaks olla negatiivsete uudiste ettekuulutaja, aga tänasest seisust tehakse suure tõenäosusega finantsilise poole pealt veel suur samm tagasi. Põhjuseid selleks on mitmeid - esiteks ei lähe kõigil Suusaliidu suurematel sponsoritel endil liiga hästi ja teiseks - pole enam väga palju neid sportlasi, keda toetada.
On üldteada väljend, et pangad pakuvad sulle vihmavarju siis kui päike paistab - aga siis sa ju ei vaja seda vihmavarju :) Millal vajavad sportlased (suusatajad!) kõige rohkem toetust ? Muidugi siis, kui on kehvad ajad. Ja need ajad on praegu käes. Millisel ajal kujunevad välja kõige sügavamad suhted toetajate ja sportlaste vahel ? Muidugi siis, kui kedagi toetatakse rasketel aegadel.
Järgmisel hooajal tundub imehea, kui keegi Eesti suusatamise distantsisõitjatest tuleb 30 parema hulka. See tundub edasiminekuna võrreldes selle hooajaga. Kes toetajate poolelt oskavad hetke ära tabada, peaksid pihta saama uue tõusu algusele. Ja see tõus saab olema muidugi teistsugune kui oli perioodil 1997-2009.
Elagu suusatamine!
Seal söögikohas oli ka üks Eesti nö. kuulus suusasprinter. Rääkis telefoniga tähtsat juttu, ülikõvasti ja piisavalt ülbelt ja väga kaua. Kõik söögikohas olnud külastajad pidid seda kuulama ja said hea pildi ette, milline tore ja tähtis mees see sprinter on. Ennustasin sel päeval, et varsti saabub aeg, kus meie suusatajad ei sõida enam ilusate autodega mööda Otepääd. Mitte et mul kahju oleks.
Kuhu viib ülbus ja ebaviisakus (aga mida muud see "meie" sprinteri esitlus seal Otepääl oli) ? Viib sinna, kuhu ka antud juhul viinud on - Eesti suusatamine tipptasemel lõpetas möödunud kevadel. Suurte organisatsioonide puhul on huvitav see, et inertsist mingid olulised tegevused jätkuvad - suusatajad käivad siiamaani (kuigi väga väikestes koosseisudes) MK-etappidel ja sponsorid ka toetavad mingites mahtudes suusatamist edasi.
Ei tahaks olla negatiivsete uudiste ettekuulutaja, aga tänasest seisust tehakse suure tõenäosusega finantsilise poole pealt veel suur samm tagasi. Põhjuseid selleks on mitmeid - esiteks ei lähe kõigil Suusaliidu suurematel sponsoritel endil liiga hästi ja teiseks - pole enam väga palju neid sportlasi, keda toetada.
On üldteada väljend, et pangad pakuvad sulle vihmavarju siis kui päike paistab - aga siis sa ju ei vaja seda vihmavarju :) Millal vajavad sportlased (suusatajad!) kõige rohkem toetust ? Muidugi siis, kui on kehvad ajad. Ja need ajad on praegu käes. Millisel ajal kujunevad välja kõige sügavamad suhted toetajate ja sportlaste vahel ? Muidugi siis, kui kedagi toetatakse rasketel aegadel.
Järgmisel hooajal tundub imehea, kui keegi Eesti suusatamise distantsisõitjatest tuleb 30 parema hulka. See tundub edasiminekuna võrreldes selle hooajaga. Kes toetajate poolelt oskavad hetke ära tabada, peaksid pihta saama uue tõusu algusele. Ja see tõus saab olema muidugi teistsugune kui oli perioodil 1997-2009.
Elagu suusatamine!
2 comments:
TIPP-suusatamine, võib-olla. Tartu Maratonil või mistahes Tallinna suusarajal ringi vaadates - suusatajaid on palju, tase on tõusnud, ja poed on ilmselgelt head käivet teinud. Rahvasuusatamine on surmast küll väga kaugel.
Jah, ikka tippsuusatamisest on juttu.
Rahvasuusatamine tõmbab mindki veel lõpuks kaasa:) Tõeliselt hea on näha kui palju rõõmsaid inimesi on suusaradadel!
Post a Comment