Eilne päev oli Emumäe päev. Väga hästi korraldatud üritus korralikul tõusude-langustega rajal. Gea poolt eile kirjeldatud lugu annab hästi edasi kohapealse ilu ja meeleolu.
Aga kuidas siis võistlus ise välja nägi? Mul oli millegipärast ettekujutus, et rada on sama, mis oli aastal 2010, kui samuti Emumäe 5,6 km distantsil osalesime. Selle teadmise põhjal ennustasin ka enda keskmist kilomeetri aega alla 8 minuti. Aga rada ei olnud sama, kaugeltki mitte.
Kui 2010.a. oli rajal üks arvestatav tõus, siis seekord oli neid kaks. Esimese tõusu poole peal hakkas selgeks saama, et 8 min/km saab ikka väga raske olema. Tempo hoidmise tegid lihtsamaks üks kollase särgiga käija, kes vaikselt aga kindlalt alates 1,5 km-st hakkas eest ära liikuma ning tagumise otsa jooksjad, kellest nii ca. 10-st distantsil möödusin.
Kusagil 4 km kandis sai selgeks, et tee mis tahad, aga alla 8 min/km täna keskmist kilomeetri läbimise aega ei tule. Läksin enda mõistes kiire tempoga siiski lõpuni ja sain kokkuvõttes keskmiseks km ajaks 8.08 min/km. Tuleb öelda, et see oli päris väsitav ettevõtmine ja viimase tõusu lõpus olid jalad päris pehmed. Ülikorralik trenn!
Mis veel meeldis oli see, et supp, mida finishis pakuti, oli väga hea maitsega ja väherasvane. Seda ei juhtu spordiüritustel just liiga tihti.
Veel laupäeva õhtul oli enesetunne igati OK. Suurem väsimus hakkas tulema hiljem ja kui täna öösel korra üles ärkasin (kella 4 paiku), tundus kohe, et kui Raplarullil stardin, tuleb sellekohase blogiloo pealkirjaks "Kuidas ma Raplarullil feilisin." Midagi teha ei olnud - ei taha nii starti minna, et saan 85 osaleja hulgas mingi hädise 58 koha. Võistlushooaja algus rullidel lükkus ca. 2 nädalat edasi ja tänasest päevast sai puhkepäev. Üle pika aja üks päev, kus ei ole vaja mitte midagi teha.
Nädalavahetuse tervikuna võib seega lugeda poolenisti läbikukkunuks - eesmärgid jäid saavutamata.
Ega muud midagi kui homme oleme jälle rajal, et järgmised stardid paremini õnnestuksid :)
Aga kuidas siis võistlus ise välja nägi? Mul oli millegipärast ettekujutus, et rada on sama, mis oli aastal 2010, kui samuti Emumäe 5,6 km distantsil osalesime. Selle teadmise põhjal ennustasin ka enda keskmist kilomeetri aega alla 8 minuti. Aga rada ei olnud sama, kaugeltki mitte.
 |
| Rajaprofiil (info võetud lehelt emumae.ee) |
Kusagil 4 km kandis sai selgeks, et tee mis tahad, aga alla 8 min/km täna keskmist kilomeetri läbimise aega ei tule. Läksin enda mõistes kiire tempoga siiski lõpuni ja sain kokkuvõttes keskmiseks km ajaks 8.08 min/km. Tuleb öelda, et see oli päris väsitav ettevõtmine ja viimase tõusu lõpus olid jalad päris pehmed. Ülikorralik trenn!
Mis veel meeldis oli see, et supp, mida finishis pakuti, oli väga hea maitsega ja väherasvane. Seda ei juhtu spordiüritustel just liiga tihti.
Veel laupäeva õhtul oli enesetunne igati OK. Suurem väsimus hakkas tulema hiljem ja kui täna öösel korra üles ärkasin (kella 4 paiku), tundus kohe, et kui Raplarullil stardin, tuleb sellekohase blogiloo pealkirjaks "Kuidas ma Raplarullil feilisin." Midagi teha ei olnud - ei taha nii starti minna, et saan 85 osaleja hulgas mingi hädise 58 koha. Võistlushooaja algus rullidel lükkus ca. 2 nädalat edasi ja tänasest päevast sai puhkepäev. Üle pika aja üks päev, kus ei ole vaja mitte midagi teha.
Nädalavahetuse tervikuna võib seega lugeda poolenisti läbikukkunuks - eesmärgid jäid saavutamata.
Ega muud midagi kui homme oleme jälle rajal, et järgmised stardid paremini õnnestuksid :)
2 comments:
Kepikäijate arvestuses tubli 2. koht. Õnnitlused! 8)
Tänan :) Kusjuures kepikõnd on päris huvitav võistlus - kui kõik kõnnivad 100%. See oli esimene kord kui puutun kokku sellega, et kepikõnni eesotsas olijad ei tee rajal ühtegi jooksusammu. Nii Viljandis kui Tartu Jooksumaratonil läheb päris paljudel kõndijatel osa maad ikka jooksusammuga.
Post a Comment