Täna oli äratuskell pandud kella 8-ks, et kohe hommikul metsas pikemas trennis ära käia. Kui kahe eelmise nädalavahetuse pikad otsad olid kepikõnnina, siis tänane trenn oli järgmise raskusastmega - 10 min. käimist kiires tempos + 10 min. jooksu aeglases tempos ...
Minu meelest on selline pikk ots (10 min. käimist + 10 min. jooksu) suhteliselt raske formaat pika otsa läbimiseks ja näiteks ainult joosta oleks senise praktika kohaselt oluliselt kergem. Aga maratonidest pikemate võistluste läbimiseks on ju vaja eelkõige vaimutugevust arendada ... Ja sellepärast ka erinevaid variante pikkade otste läbimiseks kasutan.
Pikkade trennide käigus on samuti hea katsetada riietust (ilmad on jahedaks läinud ja variatsioone tuli kohe palju juurde) ning jätkuvalt ka söömist-joomist. Riietuse poolelt sain täna targemaks. Terve metsas viibimise ajal oli väljas +7 ning kui esimestel ringidel arvasin, et nokamüts ja paljad käed sobivad selle temperatuuriga ideaalselt kokku, siis peale 9 km läbimist panin soojema mütsi pähe ning kindad kätte ja edasi läks palju lõbusamalt :)
Suurem küsimärk oli trenni pikkus. Algne plaan oli 5 tundi, aga juba trenni alguses, kui mõtlesin tagasi analoogsetele trennidele, mida olen varasemalt teinud, siis ei meenunud, et üle 3,5 - 4 tunni oleks 10+10 teinud. Ja siis olin palju paremas vormis kui täna. Seega sai otsustatud esimese poole tunni jooksul, et täna on optimaalne pikkus 3 tundi. Ei saa ju kõike jõudu Pirita metsas ära kulutada, midagi peab Haanja jaoks ka jääma. Samas ütleb sisetunne, et oleks ka 5 tunniga hakkama saanud - aga vast ei ole nii pikki trenne ikkagi vaja.
3 tundi oli õige pikkusega liigutamine täna. Läbitud sai 24 km ning paar tundi hiljem on väsimus täielikult üle läinud ning saab spordipoodidesse vajalikke asju vaatama minna. Ikka Rademari.
Alustasin eilsest ühte eksperimenti. Olen juba mõnda aega mõelnud, kas spordi tegemine on kallis või odav lõbu. Siiani on tundunud, et vastupidavusalade sport on pigem odav võrreldes ükskõik millise muu meelelahutuse või teiste spordialadega. Eksperimendi käigus panen aasta jooksul kirja kui palju kulub raha spordiga seonduvale - siis numbrid näitavad ära, kas on kallis või odav. Esimesed 34 € läksid eile ära Rademaris, täna läheb ka vast paarkümmend - endalgi huvitav, palju siis aastaga kokku tuleb.
Minu meelest on selline pikk ots (10 min. käimist + 10 min. jooksu) suhteliselt raske formaat pika otsa läbimiseks ja näiteks ainult joosta oleks senise praktika kohaselt oluliselt kergem. Aga maratonidest pikemate võistluste läbimiseks on ju vaja eelkõige vaimutugevust arendada ... Ja sellepärast ka erinevaid variante pikkade otste läbimiseks kasutan.
Pikkade trennide käigus on samuti hea katsetada riietust (ilmad on jahedaks läinud ja variatsioone tuli kohe palju juurde) ning jätkuvalt ka söömist-joomist. Riietuse poolelt sain täna targemaks. Terve metsas viibimise ajal oli väljas +7 ning kui esimestel ringidel arvasin, et nokamüts ja paljad käed sobivad selle temperatuuriga ideaalselt kokku, siis peale 9 km läbimist panin soojema mütsi pähe ning kindad kätte ja edasi läks palju lõbusamalt :)
Suurem küsimärk oli trenni pikkus. Algne plaan oli 5 tundi, aga juba trenni alguses, kui mõtlesin tagasi analoogsetele trennidele, mida olen varasemalt teinud, siis ei meenunud, et üle 3,5 - 4 tunni oleks 10+10 teinud. Ja siis olin palju paremas vormis kui täna. Seega sai otsustatud esimese poole tunni jooksul, et täna on optimaalne pikkus 3 tundi. Ei saa ju kõike jõudu Pirita metsas ära kulutada, midagi peab Haanja jaoks ka jääma. Samas ütleb sisetunne, et oleks ka 5 tunniga hakkama saanud - aga vast ei ole nii pikki trenne ikkagi vaja.
3 tundi oli õige pikkusega liigutamine täna. Läbitud sai 24 km ning paar tundi hiljem on väsimus täielikult üle läinud ning saab spordipoodidesse vajalikke asju vaatama minna. Ikka Rademari.
Alustasin eilsest ühte eksperimenti. Olen juba mõnda aega mõelnud, kas spordi tegemine on kallis või odav lõbu. Siiani on tundunud, et vastupidavusalade sport on pigem odav võrreldes ükskõik millise muu meelelahutuse või teiste spordialadega. Eksperimendi käigus panen aasta jooksul kirja kui palju kulub raha spordiga seonduvale - siis numbrid näitavad ära, kas on kallis või odav. Esimesed 34 € läksid eile ära Rademaris, täna läheb ka vast paarkümmend - endalgi huvitav, palju siis aastaga kokku tuleb.
 |
| Sellised kohad hakkavad metsas aina iseloomulikumaks muutuma - piisab, et paar korda nädalas sajab. Foto autor: Gea |
5 comments:
Tule järgmisel nädalavahetusel TAOK rogainile! Ka seal saad omas tempos (või noh, võistkonna omas) kulgeda, samas annavad kaart ja KP-d motivatsiooni liikuda kauem kui 8 tundi. Rogainil käiakse ka perega, see on mõnusalt rahvasport, seega võiks liikumistrenni jaoks väga hästi sobida.
Hea mõte ja Jäneda on asukohana ka väga sobiv.
Mul on rogainiga seoses ainult üks nõrk koht - ei oska ise piisavalt hästi orienteeruda. Võistkond tuleks ka täna ära registreerida.
Kui leidub keegi, kes tahab ka minna 5. oktoobril ja kellel kaaslast ei ole, palun kirjutada andreskeba@hotmail.com.
Proovi ka rogain.ee ja foorum, seal otsitakse kaaslasi.
Praegu veel ei tea, kas selleks korraks kaaslase leian, aga ma väga tänan, et mind sellise spordialaga tutvustasid. Ma ei olnudki enne kursis, et selliseid võistlusi üldse korraldatakse. Ja kui ka seekord kaaslast ei õnnestu leida, siis, tundes mitmeid orienteerujaid, saan järgmiseks võistluseks aegsasti valmistuma hakata. Huvi on igatahes tekitatud
Tore! Järgmine sarnane võimalus on - khm - VIIMSIS! - Libahunt nimelt:
http://libahunt.kutimuti.ee
LIBAHUNDI JÄLG - Seiklusrogain 26.oktoobril 2013 Viimsis
Seal on kontrollaeg lühem (6 tundi), tava-rogainile on lisaks veel lisaülesanded. Aga saab muidugi ka ilma neid tegemata, lihtsalt orienteerudes. Alustuseks väga väga hea võimalus!
Post a Comment