Monday, October 7, 2013

Murdepunkt

Viimased 4 nädalat on olnud ja järgmised 3 nädalat on minu jooksmiste-käimiste aluseks konkreetne kava, mille eesmärgiks on läbida 26. oktoobril Haanjas võimalikult pikk distants. See on selles mõttes üks väike kannatuste rada olnud, et üldjuhul on harjutamise aluseks olnud lihtsalt enesetunne ja enesetunde järgi treenimine on ikka natuke erinev kava järgi harjutamisest.

7 nädalat on suhteliselt pikk aeg ja kui esimesed 4 nädalat on läinud koguaeg tõusvas joones - distantsid pikemaks, tempod iseenesest kiiremaks, kehakaalust kadunud 4%, siis nüüd on kätte jõudnud nii-öelda murdepunkt. See nädal on 7-nädalases kavas kõige raskem ja raskemaks hakkas juba eelmise nädala lõpus minema. Ja kui hakkab jooksurajal raskemaks minema, siis on ju loogiline, et ka mitmed teised olulised asjad elus hakkavad liikuma "raskemal" sammul. Kõik asjad peavad ju ikka ühes taktis liikuma! Seega olen jõudnud teatavas mõttes murdepunktini - kas läheb tõusvas joones edasi ning vastupidavus areneb veel natuke edasi järelejäänud napi 3 nädala jooksul ning kehakaalust kaob veel 2,5 - 3% või ... läheb natuke teisiti.

Täna õhtul töölt koju sõites jäi peas keerlema mõte, et 26. oktoobrist ja Haanja Jala100-st on siin viimase 5 nädala jooksul vist liiga palju juttu olnud. Seda näitavad mitmed märgid. Proovin edaspidi ennast parandada :)

Viimsis. Foto autor: Gea

4 comments:

Anonymous said...

Mulle ei anna ikkagi rahu see, et joostakse nimodi asja eest-teist taga. Ilma mingi konkreetse mõtteta. Kulutatakse kaloreid lihtsalt, et kaloreid kulutada. Miks? Eriti on asi imelik seetõttu, et iga kalori hankimiseks ja tootmiseks tuleb kulutada fosiilkütuseid jne. Oleks sellel jooksmisel mingi üldine mõte või eesmärk -ma saaksin aru. Näiteks mingi kullerpost vmt. See on määratu üldrahvaliku vara kasutu raiskamine! Kujutage vaid ette, kui kõik need inimesed kes hiljuti SEB rahvajooksul osalesid, oleks oma energia kulutanud mingi võlli või masina käitamisele! Oleks nad näiteks käsikivil jahu jahvatanud, oleks terve linn söönuks saanud. Nüüd ei saa aga keegi midagi. Ainult keemiatöösturid rõõmustavad, sest nemad toodavad spordiriiete kangast. Masendav...

Andres said...

Mulle tuleb meelde, et ükskord väga ammu kui olin vast 13-aastane, jooksin Saaremaal üksi mööda maanteed kusagil Valjala kandis ja üks auto peatus minu lähedal ning autojuht küsis: "Kas ma saan sind kuhugi ära viia? Sul paistab kiire olevat, et jooksed."

Isiklikult minu jaoks on sporditegemine nö pääsetee, et üldse midagi füüsilist teha oleks. Tehes tööd peamiselt kontoris ning elades korteris ei teki just liiga palju füüsilise liigutamise võimalusi kui sport välja arvata.

Ja peale jooksmise on ju veel ratas, uisud, suusad ...

Kui kunagi talu endale ostan (äkki juba lähemas tulevikus), siis jääb sporti kindlasti vähemaks, sest igapäevane füüsiline töö on omast käest võtta

A said...

Mis ultraüritus Sul varakevadel plaanis on, ühest postitusest jäi silma, et miski plaanis ja otsin ise ka selleks ajaks mingit pikemat üritust?

Andres said...

Peale Haanja Jala100-t võtan ette suusatamise - talvel väljas jooksmine väga ei istu. Ja suusahooaja lõpetuseks olen plaaninud 100 km suusatamise - kas siis Suusahunt Käärikul või Haanja100 suuskadel.