Mäletan, et kui veel koolis käisin, olid olümpiamängud väga suureks sündmuseks. Põhikooli ajal tehti tundides paus ja vaadati kõik koos suusaülekandeid, gümnaasiumis (siis keskkoolis) tehti näiteks Tallinna Reaalkoolis aastal 1992 tunniplaan nii ringi, et õpilased jõuaksid olümpiaülekannete ajaks (kella 11 paiku hommikul) koolist koju tagasi - eks see meeldis lisaks spordihuvilistele ka neile, kes spordist suurt midagi ei arvanud - kooliõpingud pandi olümpiamängude ajaks puhkereziimile :) Ma ei ole küll selle teemaga enam väga hästi kursis, aga ei ole küll kuulnud, et viimaste aastate jooksul oleks mõni kool olnud olümpiamängude ajaks poolenisti puhkusel - ja ilmselt ei hakkagi enam olema, sest tundub, et tippspordi olemus on läbi teinud muutuse, kust enam tagasikäiku ei tule.
Muidugi on jutt dopingutarvitamisest ja eelkõige selle laiemast teadvustamisest ning pidevast dopinguteemade keerutamisest meedias nagu tegemist oleks laiale avalikkusele ülihuvitavate teemadega. Nagu oleme aru saanud, on dopingut tarvitatud (eelkõige vastupidavusaladel) koguaeg, aga tundub, et aina hullemaks läheb, sest ilma taastusaineteta ei jõua mitte kuhugi. Hea kui üldse MK-etapile võistlema pääseb.
Miks meie suusatajate tulemused just viimased 3 aastat on olnud erakordselt tagasihoidlikud ja aina tagasihoidlikumaks muutuvad?
Ja nii ongi läinud, et kui veel kümmekond aastat tagasi olid suured suusaülekanded kõigile teada, siis nüüd tundub pigem imelik kui keegi tippsuusatamisest midagi räägib. Ja kui mõni töötaja tuleks küsima, et tahaks mõnda suusaülekannet minna töö ajal koju teleka taha vaatama või veel hullem, teeks seda kontoris, siis ei tuleks see kõne allagi. Aga veel 5 aastat tagasi oli see ju kõigi jaoks vägagi aktsepteeritav tegevus.
Kas vastupidavusalade tippsport on tõesti suure osa nende alade huviliste jaoks varsti "Boring as Shit" nagu on ennustatud, näitab aeg. Mina seekord olümpiamänge ei vaata - teen selle ajaga midagi huvitavamat.
Muidugi on jutt dopingutarvitamisest ja eelkõige selle laiemast teadvustamisest ning pidevast dopinguteemade keerutamisest meedias nagu tegemist oleks laiale avalikkusele ülihuvitavate teemadega. Nagu oleme aru saanud, on dopingut tarvitatud (eelkõige vastupidavusaladel) koguaeg, aga tundub, et aina hullemaks läheb, sest ilma taastusaineteta ei jõua mitte kuhugi. Hea kui üldse MK-etapile võistlema pääseb.
Miks meie suusatajate tulemused just viimased 3 aastat on olnud erakordselt tagasihoidlikud ja aina tagasihoidlikumaks muutuvad?
Ja nii ongi läinud, et kui veel kümmekond aastat tagasi olid suured suusaülekanded kõigile teada, siis nüüd tundub pigem imelik kui keegi tippsuusatamisest midagi räägib. Ja kui mõni töötaja tuleks küsima, et tahaks mõnda suusaülekannet minna töö ajal koju teleka taha vaatama või veel hullem, teeks seda kontoris, siis ei tuleks see kõne allagi. Aga veel 5 aastat tagasi oli see ju kõigi jaoks vägagi aktsepteeritav tegevus.
Kas vastupidavusalade tippsport on tõesti suure osa nende alade huviliste jaoks varsti "Boring as Shit" nagu on ennustatud, näitab aeg. Mina seekord olümpiamänge ei vaata - teen selle ajaga midagi huvitavamat.
4 comments:
Mina ootan jäähokit :)
Ma jõudsin ka vahepeal sarnasele mõttele - et keskenduks olümpia vaatamisel teistsugustele aladele - näiteks meeste mäesuusatamine, hoki ja võibolla veel midagi. Tõsisemad meestealad ühesõnaga :)
ma kavatsen küll kõike vaadata, nii palju kui vähegi aega on. Isegi kui seal eestlasi üldse ei osaleks, vaataks ikka. No meeldivad talialad.
Viimati sai isegi curlingut vaadatud :)
Kusjuures curling on täitsa lahe ala. Olen seda ise ka mõned korrad katsetanud
Post a Comment