Täpselt kaks nädalat tagasi kirjutasin, et järgmine rulluisutamise tehnikale suunatud trenn jõusaalis asjatundja juhendamisel toimub siis kui 4 kg kaalust läinud on. See tundus olevat piisav hulk kilosid, et harjutused juba uues kvaliteedis välja tuleksid. Samuti on vahepealsel ajal ka muidugi regulaarselt jõusaali külastatud ning eks see on ka oma positiivse jälje jätnud.
Seega - sel teisipäeval see järgmine trenn toimuski. Tunne oli hoopis teine kui 3 nädalat tagasi toimunud etteastel. Kõik tehniliselt raskemad harjutused - ette-, taha-, küljele asted ja plangid tulid välja oluliselt paremini ning meenutavad juba peeglist vaadates täitsa ilusaid rulluisuasendeid. Arenemisruumi muidugi on veel piisavalt ...
Aga miks see kaaluteema nii oluline on? Ja mitte ainult minul. Kui jätta välja need inimesed, kes võivad süüa ükskõik mida ja on ikka saledad ning need, kes teevad väga palju trenni (üle 10 tunni nädalas), tundub, et suurel enamusel ülejäänutest on aeg-ajalt kaaluga seotud probleeme. Vähemalt kõigil neil, keda mina tunnen - tippsportlastest alustades ja väga algelisel tasemel harrastajatega lõpetades. Ja tundub, et kes selle teema kord enda jaoks oluliseks teinud on, siis nii see jääbki. Mina loodan sellest tsüklist välja tulla. Kui jõuan oma 182 cm pikkuse juures kaaluni 82 kg, mis on nii rulluisutamise kui maastikurattasõidu poolelt vaadates harrastajale ideaalne kaal, jääb ainukeseks eesmärgiks seda hoida ja kogu lugu. Algava rulluisuhooaja vältel tahan siis ideaalini jõuda - ega muidu ju Tartu Rulluisumaratoni mägisel maastikul midagi liiga head loota ei ole.
Aga see - 4 kg? Kas see sai täpselt 3 nädalaga saavutatud? Kuni eelmise laupäevani olin täpselt õigel kursil, aga laupäeva õhtu viis meid ühte vingesse kohta Tallinnas, mis rikkus mõneks päevaks selle positiivse kursi ära. Kus täpselt see "kaalurikkuja" oli, kirjutan juba pühapäeval SIIN. Seega jäi väga napilt puudu, aga pole hullu, tuleb lihtsalt suurema hooga edasi minna! Esimeste selle aasta maratonideni jääb 2 päeva vähem kui 2 kuud.
Seega - sel teisipäeval see järgmine trenn toimuski. Tunne oli hoopis teine kui 3 nädalat tagasi toimunud etteastel. Kõik tehniliselt raskemad harjutused - ette-, taha-, küljele asted ja plangid tulid välja oluliselt paremini ning meenutavad juba peeglist vaadates täitsa ilusaid rulluisuasendeid. Arenemisruumi muidugi on veel piisavalt ...
Aga miks see kaaluteema nii oluline on? Ja mitte ainult minul. Kui jätta välja need inimesed, kes võivad süüa ükskõik mida ja on ikka saledad ning need, kes teevad väga palju trenni (üle 10 tunni nädalas), tundub, et suurel enamusel ülejäänutest on aeg-ajalt kaaluga seotud probleeme. Vähemalt kõigil neil, keda mina tunnen - tippsportlastest alustades ja väga algelisel tasemel harrastajatega lõpetades. Ja tundub, et kes selle teema kord enda jaoks oluliseks teinud on, siis nii see jääbki. Mina loodan sellest tsüklist välja tulla. Kui jõuan oma 182 cm pikkuse juures kaaluni 82 kg, mis on nii rulluisutamise kui maastikurattasõidu poolelt vaadates harrastajale ideaalne kaal, jääb ainukeseks eesmärgiks seda hoida ja kogu lugu. Algava rulluisuhooaja vältel tahan siis ideaalini jõuda - ega muidu ju Tartu Rulluisumaratoni mägisel maastikul midagi liiga head loota ei ole.
Aga see - 4 kg? Kas see sai täpselt 3 nädalaga saavutatud? Kuni eelmise laupäevani olin täpselt õigel kursil, aga laupäeva õhtu viis meid ühte vingesse kohta Tallinnas, mis rikkus mõneks päevaks selle positiivse kursi ära. Kus täpselt see "kaalurikkuja" oli, kirjutan juba pühapäeval SIIN. Seega jäi väga napilt puudu, aga pole hullu, tuleb lihtsalt suurema hooga edasi minna! Esimeste selle aasta maratonideni jääb 2 päeva vähem kui 2 kuud.
 |
| Ei jää ka jooksud sel aastal jooksmata |
No comments:
Post a Comment