 |
| Pariisi maraton. |
Aga kelle jaoks on maraton rõõm, energia ja rahvapidu? Ise olen tundnud maratonidest kõige suuremat rõõmu ja energiat neid televisioonist vaadates. Vahel on koguni nii suur energilisus peale tulnud, et vaatamise käigus olen välja mõelnud, milline on minu enda järgmine maraton :) Rahvapeo tunne on olnud eelkõige siis, kui olen käinud maratonil pealtvaatajana. Väga lahe on olnud, eriti veel siis, kui on palju tuttavaid võistlemas.
Aga mis tunded on tekkinud siis, kui olen ise rajal olnud? Võttes kokku kõigi vastupidavusalade maratonide kogemused (suusatamine, rulluisutamine, jooksmine, jalgratas, triatlon) - siis meenuvad järgmised momendid:
- energiat ja rõõmu on olnud reeglina esimesel paaril kilomeetril;
- mida kaugemale stardist liigutud on, seda enam on hakanud peas arvuti tööle - 5 km läbitud 37 veel; 10 läbi, 32 veel jne kuni lõpuni;
- mingil hetkel on peaaegu alati saabunud nö. "surnud punkt", kus olen endale lubanud, et see on viimane kord maratonirajal olla:) ;
- kui finish on käes, on jälle natuke rõõmu ja energiat !
- järgnevad 2-3 päeva puudub igasugune energia, ka suures osas üldse huvi ümberringi toimuva vastu ...
... ja siis hakkabki juba ettevalmistus järgmiseks maratoniks !
Selge on ka see, et mida parem on treenitus, seda rohkem pakub maraton rõõmu ja energiat ning vastupidi. Rajal olles on oluline oskus oma jõuvarusid õigesti jaotada. Minul see tavaliselt pole õnnestunud.
Aga täna sain televiisorist Tartu Maratoni jälgides nii suure energia, et otsustasin üle 10 aasta sel talvel veel ühe suusamaratoni kaasa teha. Lühema distantsi loomulikult ja eesmärgiga tunnetada peale selle läbimist rõõmu ja energiat !
3 comments:
Aww : ) Lahe!
kilomeetrite arvutamis probleemist tuleks lahti saada.Vaimne pool pole sel juhul piisavalt ettevalmistatud maratoniks.Isegi mõne jooksumaratoni puhul kõva arvutamist teinud ja ütleme ,et head nahka neist jooksudest pole tulnud. Ja teine asi on see ,et endalgi mingi 6st maratonist neljal jooksu ajal käivad tõesti peast läbi mõtted ,et miks ma siin olen..ma ei ole selleks valmis jne jne. See näitab ka ,et tegelikult ei olda valmis selleks maratoniks, miskit on mäda kas füüsiline või vaimne pool. Vaid kahel enda parima tulemuse joostud maratonil pole seda probleemi olnud:)
Jah, olen täiesti nõus - ettevalmistus on üldjuhul nõrk olnud. Ilmselt on see tingitud olnud sellest, et oma parimal sportimisajal olid põhidistantsid nii jooksmises kui (laske)suusatamises vahemikus 5-15 km, sellest üle läks harva. Aga proovin areneda - eks tuleb rohkem trenni teha. Nõrgem koht on ilmselt füüsiline pool siiani olnud. Aga tagantjärgi on ikkagi kõiki läbitud maratone ja triatlone hea meenutada :) Võrreldes igapäevase tööga on tegemist selliste teistsuguste päevadega, kus toimub korralik eneseületamine, mis jääb pikaks ajaks meelde !
Post a Comment