Siis on ju väga hea kui läheb kehvasti:)

Täna oli selline päev, kus tuli ette üks natuke pingeline situatsioon, kus läks natuke kehvasti. Millised reaktsioonid tavaliselt sellises situatsioonis tekivad? Jättes tunded kõrvale, järgneb üldjuhul kindlasti väga kiire tegutsemine ja proovimine pöörata situatsioon enda jaoks positiivseks. Mida suuremad panused, seda kiirem tegutsemine. Ja väga tihti see õnnestub, sest hakatakse kõvasti pingutama. Ja kui see kõik õppimiseks ära kasutatakse ja järgmisel korral tehakse kohe alguses paremini, on kokkuvõttes kõik väga hästi.

Ka suusaprofessor Mati Alaver on öelnud, et õpid ikka rohkem neist situatsioonidest, kui midagi läheb kehvasti või ei tule välja päris nii, nagu oleks tahtnud. Sest õnnestumistest on väga raske midagi õppida.

Kuidas seda tarkust spordis ära kasutada, näiteks järgmist hooaega silmas pidades?
Tuleb tunnistada, et siin ei ole see minu jaoks üldsegi mitte lihtne. Erinevalt muudest situatsioonidest elus pole eriti kelleltki midagi küsida. Ja kuigi ebaõnnestumisi on viimase aasta jooksul olnud spordis enam kui küll, pole ma osanud seda siiani enda kasuks pöörata - s.t. ebaõnnestumistest õppida. Vähemalt mitte piisaval määral.

Kas ja kui palju see edaspidi õnnestub, seda näitab lähitulevik. Loogika muudest eluvaldkondadest igatahes näitab, et ega väga palju alternatiive ikkagi ei ole - kas hakkab varsti paremaks minema või tuleb midagi muud tegema hakata. Näiteks minna Ameerikasse, hakata mängima pokkerit või harrastada motokrossi ... teostatavad on need igatahes kõik. Parem oleks muidugi, kui selguks, et olen olnud ka jooksmise osas õppimisvõimeline:)

Aga esialgu kestab veel puhkus ..