Puhatud on pikalt ja korralikult. 3,5 nädalat. On käes aeg uuesti alustada.
Enda jaoks on plaanid uueks hooajaks tehtud. Tuleb terve rida muutusi, mis loodetavasti mõjuvad ka tulemustele positiivselt.
Tervisega mingeid probleeme ei ole; jalad ka igati korras. Ilmad on küll väljas (eriti nädala sees) suhteliselt tagasihoidlikud, aga sel aastal proovin nii, et hallis trenne tuleks minimaalselt.
Igal juhul ootan juba esimesi trenne - see tunne hakkab juba meelest minema, et kuidas on olla väsinud peale füüsilist pingutust.
Olen puhkuse ajal mõelnud ka sellele, kas pidada blogi ka järgmisel jooksuhooajal või mitte. Tegime nimelt enda aja kasutamise osas analüüse, et kuidas leida rohkem aega igapäevaseks tööks. Ja loomulikult said pandud suured küsimärgid kõigile tegevuste järgi, mis rohkem aega nõuavad. Kaasa arvatud blogi pidamine.
Muidugi mõtlesin ka selle läbi, et miks ma üldse blogi kirjutan. Peamised põhjused selleks on järgnevad:
- blogi kirjutamine on minu jaoks nagu lisamotivatsiooni allikaks - "sundides" trenni tegema ka siis, kui seda väga teha ei tahaks;
- blogi kirjutamine "sunnib" kursis olema spordimaailmas toimuvaga - vastasel juhul kirjutaks ilmselt päris mööda olulisemate sündmustega seoses;
- blogi pidamine on andnud mulle oluliselt teadmisi juurde teemade osas, kus ennast väga kindlalt ei tunne - siinkohal muidugi suured tänud kõigile kommenteerijatele. Võin tänase seisuga öelda, et aasta aja jooksul on mulle tulnud AINULT 1 sedavõrd negatiivne kommentaar, mis on jäänud avaldamata.
Seega tuleb edasi kirjutada, kuna blogi pidamisega on enda jaoks kaasnenud ainult positiivsed emotsioonid, olen saanud targemaks ja see annab hea võimaluse ka end spordis toimuvaga laiemalt kursis hoida.
Aga nüüd natuke algava hooaja esimestest plaanidest. Lõppev hooaeg näitas, et põhivastupidavus ja füüsiline vorm on väga nõrgad - nii kui võistlustel raskemaks läks, toimus kohe ka ärakukkumine.
Enda jaoks on plaanid uueks hooajaks tehtud. Tuleb terve rida muutusi, mis loodetavasti mõjuvad ka tulemustele positiivselt.
Tervisega mingeid probleeme ei ole; jalad ka igati korras. Ilmad on küll väljas (eriti nädala sees) suhteliselt tagasihoidlikud, aga sel aastal proovin nii, et hallis trenne tuleks minimaalselt.
Igal juhul ootan juba esimesi trenne - see tunne hakkab juba meelest minema, et kuidas on olla väsinud peale füüsilist pingutust.
Olen puhkuse ajal mõelnud ka sellele, kas pidada blogi ka järgmisel jooksuhooajal või mitte. Tegime nimelt enda aja kasutamise osas analüüse, et kuidas leida rohkem aega igapäevaseks tööks. Ja loomulikult said pandud suured küsimärgid kõigile tegevuste järgi, mis rohkem aega nõuavad. Kaasa arvatud blogi pidamine.
Muidugi mõtlesin ka selle läbi, et miks ma üldse blogi kirjutan. Peamised põhjused selleks on järgnevad:
- blogi kirjutamine on minu jaoks nagu lisamotivatsiooni allikaks - "sundides" trenni tegema ka siis, kui seda väga teha ei tahaks;
- blogi kirjutamine "sunnib" kursis olema spordimaailmas toimuvaga - vastasel juhul kirjutaks ilmselt päris mööda olulisemate sündmustega seoses;
- blogi pidamine on andnud mulle oluliselt teadmisi juurde teemade osas, kus ennast väga kindlalt ei tunne - siinkohal muidugi suured tänud kõigile kommenteerijatele. Võin tänase seisuga öelda, et aasta aja jooksul on mulle tulnud AINULT 1 sedavõrd negatiivne kommentaar, mis on jäänud avaldamata.
Seega tuleb edasi kirjutada, kuna blogi pidamisega on enda jaoks kaasnenud ainult positiivsed emotsioonid, olen saanud targemaks ja see annab hea võimaluse ka end spordis toimuvaga laiemalt kursis hoida.
Aga nüüd natuke algava hooaja esimestest plaanidest. Lõppev hooaeg näitas, et põhivastupidavus ja füüsiline vorm on väga nõrgad - nii kui võistlustel raskemaks läks, toimus kohe ka ärakukkumine.
2 comments:
eks sellel blogimisel on omad plussid ja omad miinused. vahest on hea jälgida, mis kunagi tehtud ja kirjutatud, endal.
samas eestlased on tihtipeale oma arust targad ja kipuvad õpetama sind tundmata ja ise ka aru ei saa, et ajavad jama. Noo ütleme, et see pole veel nii hull aga jah... üks sort on tõesti selliseid, kes muudmoodi ei saa, kui peavad s...sti ütlema ja mida hullemini, seda suurema rahulduse saavad. Selles mõttes on hea, et saab kommentaare mitte läbi lasta või kustutada, kui ikka lihtsalt lahmitakse.
eestlased on jah selles mõttes suht nõmedad. postiivsust ja positiivset mõtlemist on vähe. ise eelistan küll alati leida ka kõige halvemas hetkes midagi positiivset ja inimesi tunnustada ka kõige ebameeldivamatel hetkedel - see annab uut jõudu jätkata ja tõstab tuju ka teistel!
ise küll ootan kindlasti uusi kirjutisi ja muljeid edusammudest. ka treeningutest ja sellest kuidas areng on.
Kõige rohkem ongi häid sõnu vaja siis kuulda, kui läheb kehvasti - või siis vähemalt mitte väga halbu sõnu:)
Post a Comment