Niisiis - käed värisevad ja jalad on pehmed ja mida aeg edasi, seda huvitavamaks läheb ... :) Juba suvel oli plaan, et sügisel alustada õiget ettevalmistust järgmiseks rulluisuhooajaks jõusaalis rulluisutamise spetsiifiliste harjutustega treeneri asjatundliku pilgu all.
Jõusaaliga alustasin natuke rohkem kui kuu aega tagasi ja lõpuks tundsin ennast piisavalt tugevalt, et alustada Kerdi juhendamisel jõuharjutustega, mis aitavad kaasa rulluisutamisele.
Trenn toimus Sparta spordiklubis. Olin selles spordiklubis esimest korda ja esmamulje on väga positiivne. Alates juba sellest, et esimene külastus Spartas on tasuta ning lõpetades väga vägeva jõusaaliga. Meeldis lausa nii palju, et hakkan osasid jõusaali trenne edaspidi lisaks Viimsi SPA jõusaalile ka Spartas tegema.
Kuidas näeb siis välja jõusaalitrenn, mis on mõeldud rulluisutajale? Treenitakse peamiselt jala-, selja- ja kõhulihaseid. Minu treeningkava näeb ette järgmisel kuuel nädalal kahte jõusaalitrenni nädalas (+ 1 BodyPump) - harjutused on kergete raskustega ning (väga) suure korduste arvuga. Kokku on kasutusel 19 erinevat harjutust ja need jagunevad ära kahe päeva vahel - ühel korral vastavalt 10 ja teisel 9 erinevat harjutust. Kusjuures see 10 tähendab näiteks seda, et üks harjutus kümnest on kükk kangiga 3x30 korda, kõrvale asted 3x30 korda jne. Ehk ühe trenni jooksul tuleb kokku ca. 600-800 kordust. Kõik harjutused treenivad täpselt neid lihaseid, mis rullitamisel kõige olulisemad on ja sooritatakse ka nii, nagu uisutaks - ikka raskus kanna peal, tõuked ja asted läbi kanna.
Täna oli trenn, kus tegin läbi kõik 19 erinevat harjutust ja kõiki nii palju, et harjutuse sooritamise tehnika paika saaks. Nüüd teen 2 nädalat iseseisvalt harjutusi ja siis toimub järgmine treeningkord treeneri pilgu all.
Aga mille nimel kogu see harjutamine siis ikkagi käib? Juba suvel panin paika konkreetse eesmärgi, et 2013.a. rulluisumaratonidel tahan olla võimeline sõitma teises grupis. Kui tervet maratoni esialgu ei peaks jõudma, pole ka midagi katki. Aga selle grupi tempod on sellised, millega peaksin saama hakkama. Kui suur on päris tippude ja teise grupi vahe? Keskmiselt 5 minutit 42,2 km-l.
Jõusaaliga alustasin natuke rohkem kui kuu aega tagasi ja lõpuks tundsin ennast piisavalt tugevalt, et alustada Kerdi juhendamisel jõuharjutustega, mis aitavad kaasa rulluisutamisele.
Trenn toimus Sparta spordiklubis. Olin selles spordiklubis esimest korda ja esmamulje on väga positiivne. Alates juba sellest, et esimene külastus Spartas on tasuta ning lõpetades väga vägeva jõusaaliga. Meeldis lausa nii palju, et hakkan osasid jõusaali trenne edaspidi lisaks Viimsi SPA jõusaalile ka Spartas tegema.
Kuidas näeb siis välja jõusaalitrenn, mis on mõeldud rulluisutajale? Treenitakse peamiselt jala-, selja- ja kõhulihaseid. Minu treeningkava näeb ette järgmisel kuuel nädalal kahte jõusaalitrenni nädalas (+ 1 BodyPump) - harjutused on kergete raskustega ning (väga) suure korduste arvuga. Kokku on kasutusel 19 erinevat harjutust ja need jagunevad ära kahe päeva vahel - ühel korral vastavalt 10 ja teisel 9 erinevat harjutust. Kusjuures see 10 tähendab näiteks seda, et üks harjutus kümnest on kükk kangiga 3x30 korda, kõrvale asted 3x30 korda jne. Ehk ühe trenni jooksul tuleb kokku ca. 600-800 kordust. Kõik harjutused treenivad täpselt neid lihaseid, mis rullitamisel kõige olulisemad on ja sooritatakse ka nii, nagu uisutaks - ikka raskus kanna peal, tõuked ja asted läbi kanna.
Täna oli trenn, kus tegin läbi kõik 19 erinevat harjutust ja kõiki nii palju, et harjutuse sooritamise tehnika paika saaks. Nüüd teen 2 nädalat iseseisvalt harjutusi ja siis toimub järgmine treeningkord treeneri pilgu all.
Aga mille nimel kogu see harjutamine siis ikkagi käib? Juba suvel panin paika konkreetse eesmärgi, et 2013.a. rulluisumaratonidel tahan olla võimeline sõitma teises grupis. Kui tervet maratoni esialgu ei peaks jõudma, pole ka midagi katki. Aga selle grupi tempod on sellised, millega peaksin saama hakkama. Kui suur on päris tippude ja teise grupi vahe? Keskmiselt 5 minutit 42,2 km-l.
No comments:
Post a Comment