Pikkade autosõitude ajal on hea mõelda. Tänane sõit oli 338 km ja aega mõtlemiseks seega 4 tundi.
Hommikul tekkis Riias natuke vaba aega ja kuna ainsa väljaandena paberkandjal olin lugemiseks kaasa võtnud Postimehe lisaväljaande Maraton, lugesin selle ka kaanest kaaneni järjest läbi.
Tuleb tunnistada, et oli üllatavalt hea lugemine. Ainult üks teema pani rohkem kaasa mõtlema ja seda teemat mõtlesin ka terve autosõidu ajal Riiast Tallinnasse - harrastussportlaste mahukultus. See oli teema, mis käis läbi Maratoni kahest loost.
Harrastussportlasena näen mina mahuteemat järgmiselt. Kui olen valinud enda vaba aja veetmise üheks viisiks vastupidavusalad, meeldivad need alad ja nende harrastamine mulle. Ja kuna vastupidavusalad meeldivad, tahaks neid ju harrastada niipalju kui aega ja võimalusi on. Vaba aega on igal tööpäeval ca. 6 tundi ja nädalavahetustel terved päevad. Muidugi tulevad mõistlikkuse piirid vastu, aga sellest 6 tunnist vabast ajast tööpäevadel võiks 1,5 tundi küll vabalt trenni peale kulutada ja nädalavahetustel rohkemgi. Ka siis jääks vaba aega kõikvõimalikeks muudeks tegevusteks üle enam kui küll. Muidugi ei ole kõik päevad trennipäevad - kui on ikkagi päevakavas 4-8 tunnine reis kuhugi teise riiki, mis üldjuhul algab ka väga vara hommikul, ei näe mõtet sinna otsa veel ennast väsitama minna. Aga see, et 3-4 päeva järjest 1,5-2 tunniseid trenne metsas/rullirajal teha, siis 1 puhkepäev ja uus tsükkel, tundub harrastussportlase seisukohast väga mõistlik. Trennid on ju ka erinevad - osad trennid on puhtalt tehnikale pühendatud ja läbid koos soojendusega rullidel 1,5 tunni jooksul näiteks ainult 15 km, aga suur osa sellest möödub erinevaid harjutusi tehes.
Ja päris pikad otsad on ju tõeline nauding :) Mina ootan neid trenne oluliselt rohkem kui võistlusi - tõeliselt lahe - teha üksinda metsas üks korralik 3-4 tunnine pingutus. Pärast on ikka oluliselt parem olla kui näiteks võrrelda olukorraga kus oleks see 3-4 tundi midagi muud ja füüsiliselt kergemat teinud ("tiksunud täiega tühja" - nagu öeldakse).
Muidugi on selge ka see, et harrastajad, kelle prioriteediks nr. 1 on tulemused võistlustel, peavad tegema trenni korraliku treeningkava järgi. Aga need, kes lihtsalt naudivad vastupidavusalasid ja võistlustulemusi liialt üle ei tähtsusta, naudivadki pikki trenne - see ongi see, mis valitud spordialade juures meeldib. Ja kui need trennid ära jätta, miks siis üldse vastupidavusalasid harrastada?
Tegelikult on harrastajate jaoks vist nö. mahukultusest üks teine küsimus natuke olulisemaks tõusmas. Nimelt võistlustel osalemise kulud. Eestis toimub väga palju väga hästi korraldatud võistlusi, aga vähemalt mulle tundub, et nendel osalemine on rahaliselt jõukohane ainult ühele osale harrastajatest ja seda osa iseloomustab kõige paremini sõna - keskealised. Mina näiteks otsustasin panna enda jaoks ülempiiriks osalustasu osas 10 €. Kui osalustasu 10 €-st kallim on, jääb see võistlus minu jaoks ära. See kehtib kõigi Eestis toimuvate spordiürituste puhul, v.a. Tartu Maratoni üritused või vähemalt 42,2 km pikkused distantsid, kus kõrgem osalustasu on igati õigustatud.
Sellised mõtted siis tänasel pühapäeval Riiast Tallinna poole teel olles.
Hommikul tekkis Riias natuke vaba aega ja kuna ainsa väljaandena paberkandjal olin lugemiseks kaasa võtnud Postimehe lisaväljaande Maraton, lugesin selle ka kaanest kaaneni järjest läbi.
Tuleb tunnistada, et oli üllatavalt hea lugemine. Ainult üks teema pani rohkem kaasa mõtlema ja seda teemat mõtlesin ka terve autosõidu ajal Riiast Tallinnasse - harrastussportlaste mahukultus. See oli teema, mis käis läbi Maratoni kahest loost.
Harrastussportlasena näen mina mahuteemat järgmiselt. Kui olen valinud enda vaba aja veetmise üheks viisiks vastupidavusalad, meeldivad need alad ja nende harrastamine mulle. Ja kuna vastupidavusalad meeldivad, tahaks neid ju harrastada niipalju kui aega ja võimalusi on. Vaba aega on igal tööpäeval ca. 6 tundi ja nädalavahetustel terved päevad. Muidugi tulevad mõistlikkuse piirid vastu, aga sellest 6 tunnist vabast ajast tööpäevadel võiks 1,5 tundi küll vabalt trenni peale kulutada ja nädalavahetustel rohkemgi. Ka siis jääks vaba aega kõikvõimalikeks muudeks tegevusteks üle enam kui küll. Muidugi ei ole kõik päevad trennipäevad - kui on ikkagi päevakavas 4-8 tunnine reis kuhugi teise riiki, mis üldjuhul algab ka väga vara hommikul, ei näe mõtet sinna otsa veel ennast väsitama minna. Aga see, et 3-4 päeva järjest 1,5-2 tunniseid trenne metsas/rullirajal teha, siis 1 puhkepäev ja uus tsükkel, tundub harrastussportlase seisukohast väga mõistlik. Trennid on ju ka erinevad - osad trennid on puhtalt tehnikale pühendatud ja läbid koos soojendusega rullidel 1,5 tunni jooksul näiteks ainult 15 km, aga suur osa sellest möödub erinevaid harjutusi tehes.
Ja päris pikad otsad on ju tõeline nauding :) Mina ootan neid trenne oluliselt rohkem kui võistlusi - tõeliselt lahe - teha üksinda metsas üks korralik 3-4 tunnine pingutus. Pärast on ikka oluliselt parem olla kui näiteks võrrelda olukorraga kus oleks see 3-4 tundi midagi muud ja füüsiliselt kergemat teinud ("tiksunud täiega tühja" - nagu öeldakse).
Muidugi on selge ka see, et harrastajad, kelle prioriteediks nr. 1 on tulemused võistlustel, peavad tegema trenni korraliku treeningkava järgi. Aga need, kes lihtsalt naudivad vastupidavusalasid ja võistlustulemusi liialt üle ei tähtsusta, naudivadki pikki trenne - see ongi see, mis valitud spordialade juures meeldib. Ja kui need trennid ära jätta, miks siis üldse vastupidavusalasid harrastada?
Tegelikult on harrastajate jaoks vist nö. mahukultusest üks teine küsimus natuke olulisemaks tõusmas. Nimelt võistlustel osalemise kulud. Eestis toimub väga palju väga hästi korraldatud võistlusi, aga vähemalt mulle tundub, et nendel osalemine on rahaliselt jõukohane ainult ühele osale harrastajatest ja seda osa iseloomustab kõige paremini sõna - keskealised. Mina näiteks otsustasin panna enda jaoks ülempiiriks osalustasu osas 10 €. Kui osalustasu 10 €-st kallim on, jääb see võistlus minu jaoks ära. See kehtib kõigi Eestis toimuvate spordiürituste puhul, v.a. Tartu Maratoni üritused või vähemalt 42,2 km pikkused distantsid, kus kõrgem osalustasu on igati õigustatud.
Sellised mõtted siis tänasel pühapäeval Riiast Tallinna poole teel olles.
13 comments:
Täitsa nõus, mina naudin ka pikki otsi rohkem, kui võistlusi.
Need osalustasud on ju tegelikult päris suured+kulud kohale sõiduks jne.
Millest on siiralt kahju, et pole meil ühtegi portaali kust saaks 100% infot millal mingid väiksemad jooksud toimuvad. Näiteks eile toimus Sindi linna jooks. Peale Sindi ja Pärnu elanike, needki üksikud, ei tea keegi midagi. Aga kui palju neid väiksemaid südamlike jookse tegelikult toimub?
Ma sel põhjusel paningi enda jaoks piiriks 10 €, et leida üles väiksema osalustasuga võistlused. Seda tean, et näiteks rulluisuvõistluste sarjas EMT Rullituur on täiesti võimalik EMT kliendina osaleda 5-10 € eest (vastavalt distantsile ja registreerimise ajale). Kui olen maksnud näiteks jooksuvõistlusel 15-20 € osalustasu, on tihtipeale pärast tunne, et ei saanud selle raha eest piisavalt vastu.
No päris nõus ei saa küll olla.
Lisaks ei leia, et TR Maratoni üritustest midagi nii ekstra head oleks.
P
Minu jaoks jällegi on Tartu Maratoni üritused need, mille eest olen nõus maksma.
Tegelikult ei olegi enda jaoks peamine küsimus mitte selles, palju peab maksma üritusel osalemise eest vaid selles, mida selle eest vastu saab. Ja Tartu Maratoni üritustel on alati saanud.
10 € piiri panin ka enda jaoks sellepärast, et avastada uusi huvitavaid üritusi - kõige paremad asjad elus on ju ikka tasuta :)
Tegelikult Pulleritsu mõte selles kirjutises on nagu münt - millel on alati kaks poolt.
Kui sa pole ikka trenni teinud siis selleks, et organismi mitte ära koormata ongi vaja alguses teha pikki ja rahulikke trenne.
Samas kui põhi juba korralik, siis selle 5 või 10 sekundit aja parandust annavadki just kiired treeningud.
Ehk siis ei saa lüüa ühe puuga - ärge tehke pikki trenne, see on aja raiskamine.
Ma arvan, et Pulleritsu endagi käest võib julgelt uurida, kas ta kunagi noorena pidi pikki trenne tegema? Kas ta on lapsena väljas tunde ja tunde palli tagunud, ringi jooksnud jne?
Kui neid tegevusi alla ei ole, baas on olematu, siis tuleb lihtsalt tunde väljas veeta ja baasi tekitada.
Tuleb tunnistada, et mõtlesin täpselt samadel küsimustel täna hommikul kella 11-12 kaubanduskeskuse Alfa parklas kus ma Maratoni lugesin. Väljaande Maraton lugejaskond on suur ja Priidu sõnumist võidakse väga erinevalt aru saada ..
Rulluisutamisega on muidugi selge, et pikki trenne teha pole mõtet. Korralikku tehnikat ikka väga kaua ei hoia.
Väga palju oleneb alast, nmese kehalikest iseärasustest veel lisaks. Mulle kiired trennid ei sobi aga pikki trenne naudin - minu mahukultuse tagajärg oli laupäeval-pühapäeval Laulasmaal nha :D
ilma nende pkkade trennideta, ma seal seda poleks teinud, mida tegin. Veidike kiiremaid iigutusi tegin vaid eelviimasel, viimasel nädalal aa siis ka mitte maximaalselt.
Ja see laupäeva-pühapäeva tagajärg on minu meelest läbi aegade parim tulemus ülipikamaajooksus, mida keegi eestlastest on saavutanud!
See 10 eur on ikka väga ahistav piir. Palju üldse on võistlusi, kus nii madal osalustasu? Näiteks ühtegi seiklusspordivõistlust sellist ei ole, ega ka saaks olla, korraldust on lihtsalt palju rohkem kui 10 eur eest. Ehk, 10 eur piiriga piirad sa ära mitte võistlused, vaid ka alad, mida sa üldse teed. Milleks?
Aga idee otsida üles väiksemad võistlused on iseenesest muidugi hea.
Seiklusspordi võistlusi muidugi 10 € eest ei tee.
Aga 10 € osalustasu eest saab päris paljudel võistlustel ikka käia - selle raha eest tehakse häid üritusi - eeldab ainult tugevamat tööd sponsoritega.
1) Kui tundub, et eesti võistlused on kallid, mine korraks välismaale. Vasa osalus oli 160 eur, keegi ei kobise.
2) Eesti võistlustel osaledes on põhiline kulu pigem transport ja ööbimine, mitte osavõtutasu. Sõidad Eesti teise otsa, sööd kodu asemel restoranides, pärast remondid ratast või ostad puruksjookstud pükste asemel uusi. Võistlus-sport ongi kallis ja kui elad peost suhu, siis tõesti pigem ei tee või pead väga valima, mida teed.
Ma eelmisel talvel arvutasin oma murmdaa-suusatamise kulud kokku. Läbisõit 1000 km, kulud 1100 eur. Nii et 1 km murdmaa-suusatamist maksis 1.1 eurot.
Aga kui vaadata, kui usinasti kogu keskklass Alpides suusatamas käib, siis on jutt spordikulude kokkuhoiust hülge möla.
10 € eest saab näiteks keskmisele päevakule. http://kolmapaev.ee, http://oknomme.ee, Kompass jne. 5€ osalus, lisaks sõit sinna-tagasi. Nii et võimalusi end teistega odava raha eest võrrelda on muidugi.
Mina ei kuulu ka päris sellesse sihtrühma, kes nö. peost suhu elab, aga enda kogemuste põhjal on mulle rohkem meeldima hakanud võistlused, kus osalustasu on kas väike või on üritus üldse tasuta.
Välismaa suuremad üritused on jah hoopis teisest hinnaklassist.
Post a Comment