Tavaliselt soovime kõik üksteisele uue aasta saabumise puhul "Head Uut Aastat!" või midagi muud analoogset löövat. Mida me aga soovime iseendale ja kas üldse midagi soovime? Minul oli ja on iseendale selleks aastaks selline soov:
Miks siis "Good luck" ? Spordialaselt sai aastal 2013 tööd tehtud piisavalt palju, aga õnnest jäi mitmel korral natuke puudu, et mõni tulemuse moodi tulemus ka oleks tulnud (näiteks rulluisutamises Tallinna Rulluisumaratonil). Ja teiseks - sel aastal saab rõhk olema spordialadel, kus lisaks füüsilisele jõule, vastupidavusele ja taktikalisele tarkusele on vaja ka õnne. Ja kohati päris palju õnne.
Mis mind siis ees ootavad? Kaks sarja - rulluisutamises EMT Rullituur ja maastikurattasõidus Marimetsa Kapi osavõistlused. Ja õnne läheb ju vaja nii rulluisutamises kui rattasõidus. Ikkagi tehnikaalad ja sõidetakse suures osas grupisõitudena. Mõlemad sarjad sobivad ideaalselt kokku ka minu põhimõttega võistluste osalustasude osas, millest kirjutasin pikemalt SIIN ja see lugu tõi väga palju vastukaja ning näiteks Priit Pulleritsu blogi kommentaatorite hulgas nimetatakse mind siiamaani anonüümsete kommentaatorite poolt sendilugejaks. Kas ma ka tegelikus elus sendilugeja olen või mitte, seda oskavad täpsemalt öelda need, kellega igapäevaselt reaalses elus rohkem kokku puutume. Kui palju vaeva ei tee, võiksite selle loo kommetaarides oma arvamuse selles sendilugemise küsimuses välja öelda.
Mis saab edasi jooksmisest? Muidugi jätkub, aga natuke väiksemas mahus. 1000 km vast ikka aasta peale ära tuleb ja mõnel võistlusel ka osalen, aga minu jaoks on jooksu puhul väike probleem ja see seisneb selles, et olles kunagi jõudnud kiirelt joosta ja häid kohti võistlustel saavutada, ei tekita praegune jooksmine tempos 5 min ja rohkem / km kohta mitte mingeid positiivseid emotsioone ja seetõttu keskendungi aastal 2014 aladele, kus saab arendada suuremaid kiirusi ja olla ka võistlustel edukam. Sest olgem ausad - võistlustel käime ju enamasti ikkagi selleks, et midagi saavutada.
Miks siis "Good luck" ? Spordialaselt sai aastal 2013 tööd tehtud piisavalt palju, aga õnnest jäi mitmel korral natuke puudu, et mõni tulemuse moodi tulemus ka oleks tulnud (näiteks rulluisutamises Tallinna Rulluisumaratonil). Ja teiseks - sel aastal saab rõhk olema spordialadel, kus lisaks füüsilisele jõule, vastupidavusele ja taktikalisele tarkusele on vaja ka õnne. Ja kohati päris palju õnne.
Mis mind siis ees ootavad? Kaks sarja - rulluisutamises EMT Rullituur ja maastikurattasõidus Marimetsa Kapi osavõistlused. Ja õnne läheb ju vaja nii rulluisutamises kui rattasõidus. Ikkagi tehnikaalad ja sõidetakse suures osas grupisõitudena. Mõlemad sarjad sobivad ideaalselt kokku ka minu põhimõttega võistluste osalustasude osas, millest kirjutasin pikemalt SIIN ja see lugu tõi väga palju vastukaja ning näiteks Priit Pulleritsu blogi kommentaatorite hulgas nimetatakse mind siiamaani anonüümsete kommentaatorite poolt sendilugejaks. Kas ma ka tegelikus elus sendilugeja olen või mitte, seda oskavad täpsemalt öelda need, kellega igapäevaselt reaalses elus rohkem kokku puutume. Kui palju vaeva ei tee, võiksite selle loo kommetaarides oma arvamuse selles sendilugemise küsimuses välja öelda.
Mis saab edasi jooksmisest? Muidugi jätkub, aga natuke väiksemas mahus. 1000 km vast ikka aasta peale ära tuleb ja mõnel võistlusel ka osalen, aga minu jaoks on jooksu puhul väike probleem ja see seisneb selles, et olles kunagi jõudnud kiirelt joosta ja häid kohti võistlustel saavutada, ei tekita praegune jooksmine tempos 5 min ja rohkem / km kohta mitte mingeid positiivseid emotsioone ja seetõttu keskendungi aastal 2014 aladele, kus saab arendada suuremaid kiirusi ja olla ka võistlustel edukam. Sest olgem ausad - võistlustel käime ju enamasti ikkagi selleks, et midagi saavutada.
8 comments:
Loodan, et saavutad see aasta kõik oma eesmärgid ning et jääb spordi kõrvalt ka muudeks tegevusteks natuke aega :)
Sa ei ole sendilugeja, vaid kulutad raha mõistlikes piirides mis on hea, sest kokkuhoidlikus on voorus :) ning 10euro piir on hea - niimoodi leiad ka väiksemaid võistlusi mis võivad olla palju lahedamad ning kõvasti ägedamates kohtades kui suured ja kallid võistlused :)
Mina tean kohe kindlasti, et Sa ei ole sendilugeja. Üldjuhul, kes selliseid kommentaare kirjutavad, räägivad üldjuhul iseendast. Aga soovin Sulle Good Luck!
Tere
sooviks teada, kuidas ilma treeningpäevikuta arvet pead, et nüüd on 1000 täis.. või oli see lihtsalt umbes 1000?
SInusugune kogenud spordimees võiks ikka päevikut täita. Vähemalt distantsid-ajad kirja panna.
Kui vihikut ei viitsi täita, siis kasuta veebikeskkondi- Näiteks endomondo või runningahead. Neid on veel.
Jooksukiiruse saab taastada! Aga selle jaoks on vaja aeroobne maht maha võtta ja eesmärgipäraselt harjutada. Alguses jõulist ja plahvatuslikku, hiljem pikke sprinte.
Aeglasest mahutreeninguga kiiret ei saa, aga see ei tähenda, et kiirust tagasi ei saa!
Kõigepealt suured tänud kommentaaride eest! Vastan järjest:
A1: ega eriti palju aega vist üle ei jää, aga kui midagi huvitavat silmapiirile tekib (kuhugi uude kohta reisida näiteks), siis selle aja kindlasti leiab :)
A2: Jah, tabasid õigesti - väiksemate osalustasude eest leiab ja olen ka leidnud enda jaoks huvitavaid võistlusi, millest enne ei teadnud midagi
A3: Arvan ise ka, et raha lugemisel kulutusteks on mul tublisti arenguruumi!
A4: See on nii, et mõnel kuul olen pidanud treeningpäevikut ja kuna enamus kuid on suht sarnased mahtude poolest, siis olen nende mõne kuu baasilt, mis päevaikus kirjas, aasta mahu tuletanud.
Proovin sel aastal kõik tegevused kirja panna, et saaks aasta lõpus ka numbrilise kokkuvõtte teha.
A5: Üritan kindlasti kiirust taastama hakata, sest aeglased kiirused ei paku enam mingit pinget - mööda golfiväljakuid võin ju ka ringi jalutada - jooksuvistlustel peaks ikka kiire olema kui sinna juba minna.
Miks on "sendilugemine" halb tegevus?
Oleneb, mis nurga alt seda vaadata. See, mida enda kohta ühe kuulsa blogi kommentaaridest olen lugenud, on peamiselt olnud negatiivse/halvustava nurga alt kirjutatud.
Samas - kokkuhoid on kindlasti väga normaalne tegevus ja lihtsustab elu oluliselt.
Post a Comment