Seda lugu ma kirjutada eriti ei tahaks, aga mis teha. Kui eile hommikul kirjutasin, et peab trennides väikse vahepausi tegema, kuna enesetunne on läinud pidevalt kehvemaks ja energiat eriti pole, ei teadnud veel seda ette, et õhtuks võib olukord veelgi hullemaks minna. Ehk siis - ALATI SAAB MINNA KEHVEMAKS. JA OLULISELT !Mis siis juhtus ? Iseenesest lihtne asi - tulles eile õhtul koju, oli ühe koha pealt lumi nii lükatud, et väljas oli jää - ja väga kiirelt sealsamas ka selili olin. Pauk oli väga tugev - peast käis läbi ainult üks mõte - kõige tähtsam, et pea vastu maad koos kukkumisega ei käinud. Ehk siis kõige hullem oli mööda läinud (: Teine probleem oli selg. Olen väiksena saanud korra tugeva seljapõrutuse, kukkudes 1,5 m kõrguselt horisontaalis vastu maad. Ka selg jäi seekord enam-vähem terveks vist - ainult alaselg veel natuke valutab siiani. Valud lõid õhtul hoopis rindu, nii et hingata oli ka natuke raske ja seda kuni täna lõunani. Praegu on parem.
Samuti said löögiga natuke kannatada mitmed varem kergelt katki olnud kohad - põlv, peopesa, küünarnukk ...
Kokkuvõttes olen õnnelik, et nii hästi läks. Oleks võinud minna oluliselt hullemini. Aga jooksma lähipäevil veel minna ei saa - peab mingeid muid tegevusi leidma ! Ehk siis - iga asi on millekski hea !
No comments:
Post a Comment