Jooksmisega, nagu ka iga muu spordialaga kaasnevad aeg-ajalt vigastused. Ikka kõige ebasobivamatel momentidel. Juba eelmisel aastal oli selliseid trenne, kus parema jala säärelihas hakkas valutama - tekkis selline krambitaoline tunne, aga päris kramp ei olnud ka. Joosta sai, aga eks see natuke ettevaatlikuks tegi. Siis jälle mingi periood ei olnud midagi tunda, aga nüüd on viimasel nädalal isegi käimisel kohati säärelihased enda olemasolu meelde tuletanud kerge ajutise valuga.
Olen internetist otsinud ja lugenud läbi palju materjale seoses säärelihase valudega, aga palju targemaks pole saanud. Üks üldine soovitus on muidugi see, et tuleks käia arstile näitamas. Aga ... meie (kuulsate) spordiarstide juurde millegipärast kuidagi ei kisu. Kunagi on üks valediagnoos lihtsale vigastusele pandud, mis rikkus kõige paremad jooksmise aastad täielikult ära ja ei mäleta küll, et keegi arstidest oleks kasvõi vabandanud või midagi.
Seega - kui kellegil on olnud analoogne probleem, et säärelihased hakkavad joostes tugevamalt tunda andma või valutama - mida olete ette võtnud? Ehk oskab keegi soovitada arsti, kes on analoogseid probleeme edukalt ära lahendanud? Kõik nõuanded on teretulnud.
Olen internetist otsinud ja lugenud läbi palju materjale seoses säärelihase valudega, aga palju targemaks pole saanud. Üks üldine soovitus on muidugi see, et tuleks käia arstile näitamas. Aga ... meie (kuulsate) spordiarstide juurde millegipärast kuidagi ei kisu. Kunagi on üks valediagnoos lihtsale vigastusele pandud, mis rikkus kõige paremad jooksmise aastad täielikult ära ja ei mäleta küll, et keegi arstidest oleks kasvõi vabandanud või midagi.
Seega - kui kellegil on olnud analoogne probleem, et säärelihased hakkavad joostes tugevamalt tunda andma või valutama - mida olete ette võtnud? Ehk oskab keegi soovitada arsti, kes on analoogseid probleeme edukalt ära lahendanud? Kõik nõuanded on teretulnud.
 |
| Elu seisab vahest ka Londoni peatänaval Oxford Streetil |
15 comments:
Minul muutus üle-eelmisel aastal ka joostes säär valusaks. 4km sai joosta ja siis läks asi nii valusaks, et juba kuskil 6km peal pidi katkestama. Ja see kestis mul terve kevade, iga trenn niimoodi.
Selle raviks ma otseselt midagi ei teinud. Vähendasin vaid jooksukoormust ehk jooksin vähe või ei jooksnud üldse. Tihti asendasin jookse rattasõiduga, sest seda lubas säär hästi. Igatahes paari kuu möödudes säärevalu kadus ja pole siiani õnneks ühtegi minu treeningut segama tulnud.
Hea kuulda, et valu lõpuks ise üle läks.
Olen ise ka mõelnud, et jooksmine asendada ratta või rulluisutamisega - neid alasid tehes probleeme ei esine.
Hetkel täpselt sama probleem: sääremarja keskel või veidi madalamal tekib krambitaoline tunne, aga päris kramp ei ole. Seostan seda sama jala vigastusega sääre esiküljel põlve all (õnneks mitte põlves endas) tekkis detsembris valu, mis u kuu-kaks korralikult joosta ei lasknud. See jalg on mul üldse teisest nõrgem ja vähem painduvam, eks see kindlasti mõjutab ka. Kannakõõluse kinnitus muide jookseb vist ka päris sääremarja alla välja. Mõtlen otsida ja hakata tegema venitusi ja spetsiaalharjutusi. Ja teine vahend: pikendada soojendust. Kui lihased ei ole mingil põhjusel elastsed, siis võib võtta oma 30-40 min aeglast sörki enne kui nad soojaks saavad.
Priit
Soojenduse tegemine ja venitamine pole mul kunagi kõige tugevamad küljed olnud. Olen ka varasemalt mõelnud neile rohkem tähelepanu pöörata. Nüüd on hea võimalus see ära teha.
Aga andke siis teada, kui olete soojendusele ja venitamisele suuremat rõhku pööranud, kuidas see säärelihase valule mõjub.
Just tee soojenuds korralik, küsiks veel kas sa kasutad ikka oma jalatüübile õigeid tosse? Tean pari inimest kellel on tingitud säärelihase vigastused valedest tossudest(nii väitsid arstid). Aga mis jooksuplaanid see aasta on võistlused jms?
Kaido
Jooksutossude osas 100% kindel ei ole - ei ole testi läbi teinud. Sobivad küll hästi ja on mugavad joosta, aga ma ei ole kindel, kas need vastavad täpselt jalatüübile.
Plaanide osas on 2 varianti - kui selle säärelihase asja saab korda, siis peamised rahvajooksud (kuni poolmaratoni distantsini); kui ei peaks õnnestuma korda saada, siis maastikuratta- ja rulluisuvõistlused.
Tossude kõrval võib veel küsida kas jooksutehnika on õige. Mina olen jälginud ühe vene asjatundja veebivideosid, nt http://skirun.ru/2012/03/25/importance-running-technic/. Endine jooksja, väidab, et tehnikat saab suuresti parandada. Kuid oma peaga ei oska selles plaanis midagi ette võtta. Millegipärast ma usun, et Eestis ei olegi spetsialiste, kes harrastajatele jooksutehnika osas nõu võiksid anda. Aga võib-olla ma eksin. Tallinnas nt on võimalik küsida abi ka Eesti hetkel ühelt parimalt pikamaajooksjalt Evelin Taltsilt http://www.befit.ee/treener. Nii et, ravi, jalanõud, tehnika.. mitu suunda 8)
Priit
Tehnika on kunagi nö. paika pandud Toomas Turbi poolt, siis kui ta minu treener oli TTÜ-s käimise ajal. Aga kuna sellest on omajagu aega möödas ja ka enda kehakaal ei ole enam 60 kilo nagu siis oli, on ilmselt uueks korrigeerimiseks õige aeg käes:)
Lühidalt - soojendus ja venitus on need märksõnad.
Pikemalt siis - kui pikki otsi teed?
Mingi aeg sa vist ei jooksnud üldse ja nüüd äkki hakkasid?
Pakun, et jooksude pikkused sellised min 60 minutit?
Ehk siis olen enam kui kindel, et säärelihases olev kirjeldusele vastav valu on lihasesse kogunenud pinge, mida ei saa enam väga kergelt välja. Puhkus aitab aga kui selleks aega pole, siis tuleb masseerida.
Et pinget ei tekiks tuleb korralikult iga trenni järgselt venitada aga säärelihas on selline salakaval, et sinna jääb väike pinge ikka sisse ja nii ta koguneb ja koguneb.
Ahjaa, säärelihase plussiks on see, et ei pea minema massööri juurde, saab ise õhtul teleka ees lihast "mudida" ja seisu parandada.
Nii palju ka, et endal sama mure hooaja alguses olnud ja tänu "mudimisele" sain seisu paremaks. Päris korda pole veel saanud aga seis on kordades parem kui varem ja päris korda pole läinud, kuna pole "mudimises" järjekindlust olnud :)
Ise säärelihase "mudimisega" olen alustanud. See teeb tõesti seisu paremaks. Vaja olla ainult piisavalt järjepidev:)
Jooksutrenne üle 60 minuti eriti ei ole, sest pikemaid jooksuvõistlusi sellesse aastasse planeeritud ei olnud.
'Calf strain' abil internetist siiski üht-teist leiab. Nt http://www.pponline.co.uk/blog/the-injured-me-a-brief-history-2012-44942 kirjutab üks sama probleemiga jooksja, et füsiterapeut leidis tema vaagnaluu viltu olevat - üks jalg lühem. Massaash tundub märksõna olevat. Ja soojendus, mis pikem kui treeningu põhiosa ise. Priit
Väga hea. Otsisin ise liiga piiratult - ainult eestikeelseid lehekülgi.
Pole küll jooksja, kuid on olnud ka säärelihase valu ja ainus, mis aitas, oli järjepidev masseerimine ning nt mul oli tegelik valupunkt põlve kõrval. Mudida tuleb aga tõesti kogu aeg kui tekib vaba hetk ja võimalus ning vahel õhtul istusin põrandale ning lasin 30 minutit järjest.
Kidnlasti on abi ka venitusest ja soojendusest.
Karmen
Loodan, et mul ka aitab masseerimine paremaks (korda) saada. Aeg selleks tuleb leida, kuna on nö. eluliselt oluline.
Küsisin täna üle pika aja massööri juures käies ka tema arvamust. See oli sarnane - lihas piimhapet täis, korralikult venitamata, eks see pidigi valudega lõppema.
Post a Comment