See kevad on spordi tegemise mõttes olnud natuke teistmoodi kui varasemad. Rulli- ja rattahooajaks valmistumisel kõige olulisem aeg - aprillikuu - jäi haiguse tõttu sisuliselt vahele. Olin rivist väljas 1-24 aprill - siis oli maksimaalseks treeningkoormuseks kuni 30 minutiline jalutuskäik päevas ja see teatavasti ei taga suurt kiirust ratta- ega rullirajal.
Aga kuna 25 aprillist alates olen saanud normaalselt (s.t. rahulikult - pulssi üle 130 pole siiani veel julgenud tõsta) treenida, pöördusingi eelmine nädal arsti poole küsimusega, et kas pean jätkama madalal pulsil tiksumist või võin ka lõppude lõpuks võistlema hakata. Ja endalegi üllatuseks sain arstilt rohelise tule: "Kui enesetunne on muus osas hea, jõudlus taastunud ja olete piisavalt madala pulsiga treeninud ei näe ma võistlusel osalemiseks praegu vastunäidustust."
Kusjuures arst on sama, kes eelmisel sügisel soovitas Haanja100-l mitte osaleda.
Seega saab uuele nädalale minna vastu rõõmsalt - nagu öeldakse, et võistlus on ju parim treening.
Aga kuna 25 aprillist alates olen saanud normaalselt (s.t. rahulikult - pulssi üle 130 pole siiani veel julgenud tõsta) treenida, pöördusingi eelmine nädal arsti poole küsimusega, et kas pean jätkama madalal pulsil tiksumist või võin ka lõppude lõpuks võistlema hakata. Ja endalegi üllatuseks sain arstilt rohelise tule: "Kui enesetunne on muus osas hea, jõudlus taastunud ja olete piisavalt madala pulsiga treeninud ei näe ma võistlusel osalemiseks praegu vastunäidustust."
Kusjuures arst on sama, kes eelmisel sügisel soovitas Haanja100-l mitte osaleda.
Seega saab uuele nädalale minna vastu rõõmsalt - nagu öeldakse, et võistlus on ju parim treening.
 |
| "Part all paremas nurgas" Foto autor: Gea |
No comments:
Post a Comment