Tuesday, May 13, 2014

Jooksukatsetus

Täna oli üle tüki aja üks väga lihtne päev - tööd eriti vaja teha ei olnud ning tööle minekul ka õiget mõtet ei näinud. Ideaalne päev spordiga tegelemiseks seega. Treeningplaan nägi ette tunnise uisutamise koos kiiremate lõikudega, aga see oli juba eile selge, et täna saabuv vihm uisutamist ei võimalda (sisehallid uisutamiseks meil ju teatavasti puuduvad ja märja asfaldiga jääb väljas uisutamine samuti ära).

Ootasin siis õhtuni, et vaadata, kas rulluisutamise saab asendada rattasõiduga, aga kui kella 19.00 paiku oli endiselt vihmane ja teed ka muidugi märjad terve päev sadanud vihmast, tuli kasutusele võtta alternatiiv nr. 2 - kepikõnd. Sõites raja poole tekkis aga uus mõte, et prooviks hoopis jooksmist. Vaataks, kuidas läheb ja kas üldse on kusagilt valus või saab imekombel normaalselt joosta. Tuleb tunnistada, et eelmise blogiloo mõned kommentaarid (Kaido ja teised positiivsed kommentaarid + muidugi Rünno Ruul FB-s) olid hakanud uuesti mõtteid lisaks ratta- ja rullisõidule ka jooksuradade suunas juhtima.

Viimsi jooksurada, kus ka täna jooksin.
Foto autor: Gea
Ja minu jaoks see väike ime sündiski. Sai joosta täiesti valuvabalt, küll aeglaselt ja ettevaatlikult, aga mitte kusagilt ka ei valutanud. Kohe rahulikum tunne minna vastu järgmistele ratta- ja rullitrennidele :)

Tegelikult tahtsin ma täna kirjutada ühel hoopis teistsugusel teemal, aga see üllatav jooks "rikkus" plaanid ära ning see lugu, mida tahtsin teha täna, tuleb mõne päeva pärast. Teema on innovaatiline ja vähemalt minu jaoks väga huvitav.

10 comments:

Anonymous said...

Mis koht siis ikkagi häda teeb,ehk on ka diagnoos pandud(kand on sama umbmäärane vastus kui jalg või põlv).

Andres said...

Kõige alguses olid tegelikult väga tundlikud mõlemad kannad. See tekkis tegelikult enda rumalusest - olin ühel reisil ja seal oli palju käimist, aga jalanõud ei olnud päris sobilikud sellisteks pikkadeks käimisteks - ning nii need valud kandades tekkisid. Ühel jalal läks see probleem kuu ajaga üle, teisel on natuke siiamaani. Algul oli kand tundlik astumisele, nüüd on see tundlikkus väiksemaks jäänud ja arsti kinnitusel parandab asja ära aeg. Siiamaani on see diagnoos ka paika pidanud

V66torav said...

Mul oli eelmisel aastal sama probleem, plantaarfastsiit ega rahvakeeli kukekannus. Enam-vähem paranemine võttis aega ligi 6 kuud, st et lühemate maade kõndimisel enam suuremaid vaevusi ei põhjusta, aga isegi nüüd aasta pärast ei saa ma pikemaid otsi (st. üle 3-4 km) ilma valuta kõndida. Jooksmist õnneks väga ei sega, sest maandun päkale, mitte kannale nii et 10 km jooksmine annab vähem tunda kui paari km käimine. Kui sa aga kannale maandud joostes, siis on olukord hullem, võibolla peaksid vaatama suurema pehmendusega tosse, mis summutaksid lööki.

Andres said...

Jah, sellele ideele jõudsin eile ka, et joostes ei maanduks kannale ja võibolla ka seetõttu midagi tunda ei olnud.
Paranemisaeg on ikka tohutult pikk ...

Anonymous said...

Kui pikk see katsetus oli ja kuidas täna tunne on peale eilset jooksu?

Andres said...

5,7 km; täna kõik korras ja tund aega rattasõitu tehtud

Anonymous said...

Millal järgmine jooksutrenn toimub ... ?

Andres said...

Selle reede õhtul kell 19.00.

Anonymous said...

kukekannuse koha pealt võin soovitada;
golfipalliga tallaaluste massaaz tundide kaupa+ jalanõud ja sokid, mis ei piira jalgade vereringet (kitsad, madalad, sellised, mille keel on kinni tossu küljes ei sobi)+ pehmel pinnasel jooks.
Enne massasi algust piinlesin 8 kuud, siis sain koos jalanõude vahetusega 2 nädalaga liikuma ja siina on ok. Kui paelad vahest liialt kinni tõmban, siis annab tunda valuna.

Andres said...

Hea kuulda, et probleemist jagu saite.

Ma hakkan juba vaatama, et jooksmisel tervena püsimine on keerulisem teadus kui elektrijaamade projekteerimine ja ehitamine, millega ma oma igapäevases töös kokku puutun :)

Ja muidugi aitäh heade nõuannete eest! Golfipallid on mul olemas ..