Eelmistest aastatest on meelde jäänud, et Rakveres toimuvat Ööjooksu on mitmed jooksusõbrad pidanud Eestis toimuvatest jooksuvõistlustest üheks parimaks. Ja kuna see aasta on mul selliseks kujunenud, et tuleks ära teha kõik, mis varasematel aastatel mingil põhjusel on tegemata jäänud, tuli muidugi lõpuks ka Ööjooksul ära käia.
Jõudsime Rakverre mitu tundi varem kohale. Esimene kohustuslik peatus oli Rakvere Statoilis, kust jooksjad võtsid traditsioonilise võistluseelse lapi leiva lõhega ja mittejooksja midagi tugevamat (ja ka maitsvamat). Leidnud autole sobiva parkimiskoha, järgnes numbrite väljavõtmine, ühel osalejal osalejasärgi vahetus (kuigi juhendis oli karmilt kirjas, et võistluspäeval vahetada ei saa, siis õnneks seda siiski tehti), Turu platsi kaubandusvõrgus ringivaatamine ja isegi ühe ostu tegemine ning seejärel, läheneva vihampilve kartuses autosse varjule minek oma starti ootama. Õnneks vihma siiski sadama ei hakanud.
Kella 21.20-ks jõudsime stardi-finsihialasse tagasi ning varsti algasidki järjest stardid - 21,1; 10; 5. Kuna meie igapäevased treeningud jooksmist sel aastal sisaldanud ei ole, oli valitud distantsiks 5 km ning peamiseks mõtteks läbida distants heas rahulikus tempos, nii 6 min/km kandis - et liigselt ära ei väsitaks ega liiga palav ei hakkaks.
Emotsionaalselt oli jooks vägev - bändid raja ääres, palju publikut, Rakvere linnaga tutvumine hämaratel tänavatel. Ja jooks ise oli ka väga kerge, mida 6 min/km ka olema peab. 1 km enne finishit ütlesin kaasosalejale, et natuke kahju, et hakkab juba läbi saama :) - ei mäleta, et kunagi varem oleks jooksuvõistlusel sellist mõtet mõelnud.
Emotsionaalse poole pealt hindan Rakvere Ööjooksu kindlasti parimate jooksude hulka Eestis, kus osalenud olen. Korraldajad on suutnud kõigest mõne aastaga välja töötada ürituse, mis pakub paljudele osalejatele tõelist rõõmu!
Jõudsime Rakverre mitu tundi varem kohale. Esimene kohustuslik peatus oli Rakvere Statoilis, kust jooksjad võtsid traditsioonilise võistluseelse lapi leiva lõhega ja mittejooksja midagi tugevamat (ja ka maitsvamat). Leidnud autole sobiva parkimiskoha, järgnes numbrite väljavõtmine, ühel osalejal osalejasärgi vahetus (kuigi juhendis oli karmilt kirjas, et võistluspäeval vahetada ei saa, siis õnneks seda siiski tehti), Turu platsi kaubandusvõrgus ringivaatamine ja isegi ühe ostu tegemine ning seejärel, läheneva vihampilve kartuses autosse varjule minek oma starti ootama. Õnneks vihma siiski sadama ei hakanud.
Kella 21.20-ks jõudsime stardi-finsihialasse tagasi ning varsti algasidki järjest stardid - 21,1; 10; 5. Kuna meie igapäevased treeningud jooksmist sel aastal sisaldanud ei ole, oli valitud distantsiks 5 km ning peamiseks mõtteks läbida distants heas rahulikus tempos, nii 6 min/km kandis - et liigselt ära ei väsitaks ega liiga palav ei hakkaks.
Emotsionaalselt oli jooks vägev - bändid raja ääres, palju publikut, Rakvere linnaga tutvumine hämaratel tänavatel. Ja jooks ise oli ka väga kerge, mida 6 min/km ka olema peab. 1 km enne finishit ütlesin kaasosalejale, et natuke kahju, et hakkab juba läbi saama :) - ei mäleta, et kunagi varem oleks jooksuvõistlusel sellist mõtet mõelnud.
Emotsionaalse poole pealt hindan Rakvere Ööjooksu kindlasti parimate jooksude hulka Eestis, kus osalenud olen. Korraldajad on suutnud kõigest mõne aastaga välja töötada ürituse, mis pakub paljudele osalejatele tõelist rõõmu!
3 comments:
ikka vist väsitas see ööjooks ära..
ikka vist väsitas see ööjooks ära..
Tundub nii jah - 2,5 nädalat jooksust juba möödas ja rohkem ühtegi lugu pole siia tulnud..
Kuigi võistlusi on vahepeal päris mitu olnud
Post a Comment