Vahel taban end mõtlemast, et kas elu saab veel kiiremaks minna ... Ja mingi aeg hiljem tuleb taas tõdeda, et jah, sai küll. Sama tunne - kiire, kiire, kiire, kiire, palav - on olnud viimased 1,5 kuud ja see selgitab ka natuke seda, miks siin blogis on valitsenud needsamad 1,5 kuud peamiselt vaikus. Ja kuna on ette teada, et elutempo läheb elu loogiliste arengute tulemusena varsti veel hoopis teistsuguseks, on vist praegu parem ... mida siis teha? ... uuesti kirjutama hakata, sest kui vahe liiga pikaks jääb, võib varsti tekkida tunne, et kas üldse on enam millestki kirjutada.
Pika ja segasevõitu sissejuhatuse lõpetuseks saab igatahes öelda, et juuli lõpust augusti lõpuni sai osaletud neljal rulluisuvõistlusel - 2 sprinti (800 m ja 600 m), 1 poolmaraton ja 1 maraton. Lühidalt kokku võttes - sprindid hakkasid nii suurt huvi pakkuma, et järgmisel hooajal sooviks juba rohkematel sprindivõistlustel osaleda ning mõned sekundid kiiremaks saada, et veerand- ja poolfinaalidesse kvalifitseeruma hakata; poolmaratoni raskel ja tuulisel rajal jõuan normaalse aja ja koha ära sõita ka absoluutse null-enesetunde pealt ning maratoni sees võib sõita ka oma poolmaratoni rekordi rääkimata sellest, et ka 1,5 tundi on võistlusel võimalik vastu pidada täiesti verele hõõrutud jalgadega.
Aga kuna kõik eeltoodud 4 võistlust olid nii hästi korraldatud ja siiani väga positiivselt meeles, väärivad nad kõik - Paide Rullisprint, Tartu Rullimaraton (sprint + maraton) ning Tallinna Rullimaraton eraldi lugusid ja lähiajal oma meenutused ka kronoloogilises järjekorras järjest kirja panen.
Aga suvi ei ole veel läbi - huvilistel on võimalik isegi Eestimaa pinnal osaleda veel vähemalt kahel rullivõistlusel. Ja tulemas on ju läbi aegade eestlaste suur lemmik olnud Berliini Rullimaraton 27. septembril.
Ilusat suve jätku ja kohtumiseni arvukatel rahvaspordiüritustel!
Pika ja segasevõitu sissejuhatuse lõpetuseks saab igatahes öelda, et juuli lõpust augusti lõpuni sai osaletud neljal rulluisuvõistlusel - 2 sprinti (800 m ja 600 m), 1 poolmaraton ja 1 maraton. Lühidalt kokku võttes - sprindid hakkasid nii suurt huvi pakkuma, et järgmisel hooajal sooviks juba rohkematel sprindivõistlustel osaleda ning mõned sekundid kiiremaks saada, et veerand- ja poolfinaalidesse kvalifitseeruma hakata; poolmaratoni raskel ja tuulisel rajal jõuan normaalse aja ja koha ära sõita ka absoluutse null-enesetunde pealt ning maratoni sees võib sõita ka oma poolmaratoni rekordi rääkimata sellest, et ka 1,5 tundi on võistlusel võimalik vastu pidada täiesti verele hõõrutud jalgadega.
Aga kuna kõik eeltoodud 4 võistlust olid nii hästi korraldatud ja siiani väga positiivselt meeles, väärivad nad kõik - Paide Rullisprint, Tartu Rullimaraton (sprint + maraton) ning Tallinna Rullimaraton eraldi lugusid ja lähiajal oma meenutused ka kronoloogilises järjekorras järjest kirja panen.
Aga suvi ei ole veel läbi - huvilistel on võimalik isegi Eestimaa pinnal osaleda veel vähemalt kahel rullivõistlusel. Ja tulemas on ju läbi aegade eestlaste suur lemmik olnud Berliini Rullimaraton 27. septembril.
Ilusat suve jätku ja kohtumiseni arvukatel rahvaspordiüritustel!
2 comments:
Ootan juba tükk aega sinu Tartu RUMi postitust. Peab vist veel natuke ootama :)
Loodan, et varsti saavad kõik lood kirja - pean sellest loomingulisest kriisist ükskord jagu saama :)
Post a Comment